HO–S(=O)₂–OH
Väävelhape H₂SO₄ on tugevalt polaarne oksohape. Molekulis on väävel seotud nelja hapnikuga; kaks hapnikku kannavad hüdroksüülrühmi, millest prootonid võivad lahuses eralduda.
Väävelhape H₂SO₄ on tugevalt polaarne oksohape. Molekulis on väävel seotud nelja hapnikuga; kaks hapnikku kannavad hüdroksüülrühmi, millest prootonid võivad lahuses eralduda.
Väävelhape H₂SO₄ on tugevalt polaarne oksohape. Molekulis on väävel seotud nelja hapnikuga; kaks hapnikku kannavad hüdroksüülrühmi, millest prootonid võivad lahuses eralduda.
Väävelhape H₂SO₄ on tugevalt polaarne oksohape. Molekulis on väävel seotud nelja hapnikuga; kaks hapnikku kannavad hüdroksüülrühmi, millest prootonid võivad lahuses eralduda.
Esimene prootoni ülekanne veele on väga soodne, teise prootoni eraldumine HSO₄⁻ ioonist on märksa nõrgem tasakaal. Seetõttu ei ole mõlemad happelised prootonid keemiliselt täiesti võrdsed.
Esimene prootoni ülekanne veele on väga soodne, teise prootoni eraldumine HSO₄⁻ ioonist on märksa nõrgem tasakaal. Seetõttu ei ole mõlemad happelised prootonid keemiliselt täiesti võrdsed.
Kontsentreeritud H₂SO₄ seob tugevalt vett ja võib toimida veetustajana. Lahjendamine on tugevalt eksotermiline, sest ioonide hüdraatimine vabastab palju energiat.
Kontsentreeritud H₂SO₄ seob tugevalt vett ja võib toimida veetustajana. Lahjendamine on tugevalt eksotermiline, sest ioonide hüdraatimine vabastab palju energiat.
| Valem | H₂SO₄ |
|---|---|
| Molaarmass | 98.079 g/mol |
| CAS Registry Number | 7664-93-9 |
| Klass | Molekulaarne ühend · tugev hape |
Esimene prootoni ülekanne veele on väga soodne, teise prootoni eraldumine HSO₄⁻ ioonist on märksa nõrgem tasakaal. Seetõttu ei ole mõlemad happelised prootonid keemiliselt täiesti võrdsed.
Väävelhape ja vesiniksulfaat HSO₄⁻ ei ole sama liik; ühe prootoni loovutamine muudab nii laengu kui ka happe-aluse käitumise.