2 Fe³⁺ · 3 O²⁻
Raud(III)oksiid Fe₂O₃ koosneb formaalselt Fe³⁺ ja O²⁻ ioonidest ulatuslikus kristallvõres. Looduses esineb see eeskätt hematiidina, mis on üks olulisemaid rauamaake.
Raud(III)oksiid Fe₂O₃ koosneb formaalselt Fe³⁺ ja O²⁻ ioonidest ulatuslikus kristallvõres. Looduses esineb see eeskätt hematiidina, mis on üks olulisemaid rauamaake.
Raud(III)oksiid Fe₂O₃ koosneb formaalselt Fe³⁺ ja O²⁻ ioonidest ulatuslikus kristallvõres. Looduses esineb see eeskätt hematiidina, mis on üks olulisemaid rauamaake.
Raud(III)oksiid Fe₂O₃ koosneb formaalselt Fe³⁺ ja O²⁻ ioonidest ulatuslikus kristallvõres. Looduses esineb see eeskätt hematiidina, mis on üks olulisemaid rauamaake.
Tahkes aines ei ole eraldiseisvaid Fe₂O₃ molekule; valem näitab ioonide stöhhiomeetrilist suhet. Fe³⁺ elektronkonfiguratsioon ja võre struktuur määravad magnetilised ning optilised omadused.
Tahkes aines ei ole eraldiseisvaid Fe₂O₃ molekule; valem näitab ioonide stöhhiomeetrilist suhet. Fe³⁺ elektronkonfiguratsioon ja võre struktuur määravad magnetilised ning optilised omadused.
Kõrgel temperatuuril saab Fe₂O₃ redutseerida metalliliseks rauaks, näiteks süsinikmonooksiidiga: Fe₂O₃ + 3 CO → 2 Fe + 3 CO₂. See on rauametallurgia põhireaktsiooni lihtsustatud kujutis.
Kõrgel temperatuuril saab Fe₂O₃ redutseerida metalliliseks rauaks, näiteks süsinikmonooksiidiga: Fe₂O₃ + 3 CO → 2 Fe + 3 CO₂. See on rauametallurgia põhireaktsiooni lihtsustatud kujutis.
| Valem | Fe₂O₃ |
|---|---|
| Molaarmass | 159.687 g/mol |
| CAS-i registrinumber | 1309-37-1 |
| Klass | Iooniline metalloksiid |
Tahkes aines ei ole eraldiseisvaid Fe₂O₃ molekule; valem näitab ioonide stöhhiomeetrilist suhet. Fe³⁺ elektronkonfiguratsioon ja võre struktuur määravad magnetilised ning optilised omadused.
Fe₂O₃ ei ole sama ühend mis FeO või Fe₃O₄; raua keskmine oksüdatsiooniaste ja kristallstruktuur on erinevad.