Teadusuuringud
Fermium valmistatakse, eraldatakse või mõõdetakse peamiselt aatomi-, tuuma- ja perioodiliste trendide uurimiseks, mitte suuremahuliseks kaubanduslikuks kasutuseks.
Fermium on keemiline element aatomnumbriga 100 ja sümboliga Fm. See paikneb perioodis 7, rühmas —, f-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Rn] 5f12 7s2.
Fermium kuulub aktinoidide hulka, mille keemias osalevad 5f-, 6d- ja 7s-orbitaalid. Varasematel aktinoididel esineb mitu oksüdatsiooniastet, raskematel muutub +3 järjest olulisemaks.
Kõik aktinoidid on radioaktiivsed. Isotoopide stabiilsus ja poolestusaeg on nende keemia lahutamatu osa, eriti elementidel, mida leidub ainult jälgedena või tuleb kunstlikult valmistada.
Fermium moodustab oksiide, halogeniide ja koordinatsiooniühendeid. Varasematel aktinoididel on kättesaadav mitu oksüdatsiooniastet; kõigi isotoopide radioaktiivsus seob nende keemia vältimatult radiokeemiaga.
Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Sulamispunkt on 1 125 K (851.9 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.
Praktikas seostub fermium eelkõige järgmiste valdkondadega: teadusuuringud. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.
Fermium valmistatakse, eraldatakse või mõõdetakse peamiselt aatomi-, tuuma- ja perioodiliste trendide uurimiseks, mitte suuremahuliseks kaubanduslikuks kasutuseks.
Fermium paikneb perioodis 7. f-ploki järjestus võimaldab seda võrrelda vahetult naabruses olevate lantanoidide või aktinoididega ning jälgida omaduste järkjärgulist muutumist.
Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.
Fermium avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Lawrence Berkeley National Laboratory. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.
Fermium standardset aatommassi ei määrata, sest puudub iseloomulik stabiilne looduslik isotoobisegu, millest saaks arvutada kaalutud keskmise.
Fermiuml ei ole stabiilset isotoopi. Tema isotoobid on radioaktiivsed ning poolestusajad ja lagunemisviisid on mõõtmisel, käitlemisel ja kasutamisel olulised.
Fermium on radioaktiivne. Sellega töötamine nõuab isotoobile, aktiivsusele, kiirgusliigile ja keemilisele vormile vastavaid kiirguskaitsemeetmeid.