Mendeleevium

Mendeleevium on keemiline element aatomnumbriga 101 ja sümboliga Md. See paikneb perioodis 7, rühmas —, f-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Rn] 5f13 7s2.

Aatomnumber101

Standardne aatommassStandardset aatommassi ei ole

Rühm—

Periood7

Plokkf

Elektronkonfiguratsioon[Rn] 5f13 7s2

Elektronstruktuur

Mis määrab selle keemia

Mendeleevium kuulub aktinoidide hulka, mille keemias osalevad 5f-, 6d- ja 7s-orbitaalid. Varasematel aktinoididel esineb mitu oksüdatsiooniastet, raskematel muutub +3 järjest olulisemaks.

Kõik aktinoidid on radioaktiivsed. Isotoopide stabiilsus ja poolestusaeg on nende keemia lahutamatu osa, eriti elementidel, mida leidub ainult jälgedena või tuleb kunstlikult valmistada.

Keemilised vormid

Ühendid, ioonid ja materjalid

Mendeleevium moodustab oksiide, halogeniide ja koordinatsiooniühendeid. Varasematel aktinoididel on kättesaadav mitu oksüdatsiooniastet; kõigi isotoopide radioaktiivsus seob nende keemia vältimatult radiokeemiaga.

Füüsikaline käitumine

Olek ja faasimuutused

Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Sulamispunkt on 1 100 K (826.9 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.

Leidumine ja kasutus

Kus mendeleevium leidub ja kasutatakse

Praktikas seostub mendeleevium eelkõige järgmiste valdkondadega: teadusuuringud. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.

Praktikas

Näiteid tegelikust kasutusest

Teadusuuringud

Mendeleevium valmistatakse, eraldatakse või mõõdetakse peamiselt aatomi-, tuuma- ja perioodiliste trendide uurimiseks, mitte suuremahuliseks kaubanduslikuks kasutuseks.

Asend perioodilisustabelis

Mida naaberelemendid näitavad

Mendeleevium paikneb perioodis 7. f-ploki järjestus võimaldab seda võrrelda vahetult naabruses olevate lantanoidide või aktinoididega ning jälgida omaduste järkjärgulist muutumist.

Võrdlusandmed

Füüsikalised ja aatomilised omadused

Klassifikatsioonaktinoid

Olek toatemperatuuriltahke

Elektronkihid2 · 8 · 18 · 32 · 31 · 8 · 2

Tihedus—

Sulamispunkt1 100 K (826.9 °C)

Keemispunkt—

Paulingu elektronegatiivsus1.3

Esimene ionisatsioonienergia635 kJ/mol

Elektronafiinsus—

Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.

Ajalugu

Avastamine ja tuvastamine

Mendeleevium avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Lawrence Berkeley National Laboratory. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.

Isotoobid ja aatommass

Kuidas isotoopkoostis arve mõjutab

Mendeleevium standardset aatommassi ei määrata, sest puudub iseloomulik stabiilne looduslik isotoobisegu, millest saaks arvutada kaalutud keskmise.

Mendeleeviuml ei ole stabiilset isotoopi. Tema isotoobid on radioaktiivsed ning poolestusajad ja lagunemisviisid on mõõtmisel, käitlemisel ja kasutamisel olulised.

Ohutus

Käitlemine ja kokkupuude

Mendeleevium on radioaktiivne. Sellega töötamine nõuab isotoobile, aktiivsusele, kiirgusliigile ja keemilisele vormile vastavaid kiirguskaitsemeetmeid.