Keemiline element · teatmeleht
29Cu

Vask

Vask on keemiline element aatomnumbriga 29 ja sümboliga Cu. See paikneb perioodis 4, rühmas 11, d-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Ar] 3d10 4s1.

Aatomnumber29
Standardne aatommass63.546(3)
Rühm11
Periood4
Plokkd
Elektronkonfiguratsioon[Ar] 3d10 4s1
Elektronstruktuur

Mis määrab selle keemia

Vask kuulub d-ploki elementide hulka. d- ja s-elektronide lähedased energiad võimaldavad mitut oksüdatsiooniastet ning mitmekesiseid koordinatsiooniühendeid.

Konfiguratsiooni [Ar] 3d10 4s1 tuleb vaadelda koos oksüdatsiooniastmega: elektronide eemaldumine muudab d-orbitaalide täitumust ning võib mõjutada värvust, magnetismi, sidemeid ja reaktsioonivõimet.

Keemilised vormid

Ühendid, ioonid ja materjalid

Vask oluliste keemiliste vormide hulka kuuluvad metall ja sulamid, oksiidid, halogeniidid ning koordinatsiooniühendid. Mitme oksüdatsiooniastme võimalikkus tuleneb osalt s- ja d-elektronide lähedastest energiatest.

Füüsikaline käitumine

Olek ja faasimuutused

Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 8.96 g/cm³. Sulamispunkt on 1 358 K (1 085 °C). Keemispunkt on 2 835 K (2 562 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.

Leidumine ja kasutus

Kus vask leidub ja kasutatakse

Praktikas seostub vask eelkõige järgmiste valdkondadega: elektrijuhtmed, torustikud ja elektroonika. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.

Praktikas

Näiteid tegelikust kasutusest

Elektrijuhtmed

Vask kasutatakse valdkonnas „Elektrijuhtmed“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Torustikud

Vask kasutatakse valdkonnas „Torustikud“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Elektroonika

Vask kasutatakse elektroonikakomponentides või materjalides, kus on oluline elektrijuhtivus, pooljuhtivus, optiline vastus või keemiline stabiilsus.

Asend perioodilisustabelis

Mida naaberelemendid näitavad

Vask paikneb perioodis 4 ja rühmas 11. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.

Võrdlusandmed

Füüsikalised ja aatomilised omadused

Klassifikatsioonsiirdemetall
Olek toatemperatuuriltahke
Elektronkihid2 · 8 · 18 · 1
Tihedus8.96 g/cm³
Sulamispunkt1 358 K (1 085 °C)
Keemispunkt2 835 K (2 562 °C)
Paulingu elektronegatiivsus1.9
Esimene ionisatsioonienergia745.5 kJ/mol
Elektronafiinsus119.2 kJ/mol

Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.

Ajalugu

Avastamine ja tuvastamine

Vask või seda sisaldavad materjalid olid tuntud juba antiikajal, ammu enne tänapäevast keemiat. Praktiline kasutus, keemiline tuvastamine ja määratlemine aatomnumbri järgi on eri ajalooetapid.

Isotoobid ja aatommass

Kuidas isotoopkoostis arve mõjutab

Standardne aatommass on 63.546(3). See väärtus kirjeldab loodusliku maise aine tavalist isotoopkoostist, mitte ühe kindla aatomi massi.

Vaskl on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.

Ohutus

Käitlemine ja kokkupuude

Vaskga seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.