Tsingimine
Tsink kasutatakse valdkonnas „Tsingimine“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Tsink on keemiline element aatomnumbriga 30 ja sümboliga Zn. See paikneb perioodis 4, rühmas 12, d-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Ar] 3d10 4s2.
Tsink kuulub d-ploki elementide hulka. d- ja s-elektronide lähedased energiad võimaldavad mitut oksüdatsiooniastet ning mitmekesiseid koordinatsiooniühendeid.
Konfiguratsiooni [Ar] 3d10 4s2 tuleb vaadelda koos oksüdatsiooniastmega: elektronide eemaldumine muudab d-orbitaalide täitumust ning võib mõjutada värvust, magnetismi, sidemeid ja reaktsioonivõimet.
Tsink oluliste keemiliste vormide hulka kuuluvad metall ja sulamid, oksiidid, halogeniidid ning koordinatsiooniühendid. Mitme oksüdatsiooniastme võimalikkus tuleneb osalt s- ja d-elektronide lähedastest energiatest.
Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 7.14 g/cm³. Sulamispunkt on 692.7 K (419.5 °C). Keemispunkt on 1 180 K (906.9 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.
Praktikas seostub tsink eelkõige järgmiste valdkondadega: tsingimine, messing ja bioloogia. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.
Tsink kasutatakse valdkonnas „Tsingimine“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Tsink kasutatakse valdkonnas „Messing“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Tsink kasutatakse valdkonnas „Bioloogia“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Tsink paikneb perioodis 4 ja rühmas 12. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.
Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.
Tsink ajalugu hõlmab keemilise identiteedi äratundmist, elemendi eraldamist või valmistamist ning hilisemat täpset määratlemist aatomnumbri 30 järgi.
Standardne aatommass on 65.38(2). See väärtus kirjeldab loodusliku maise aine tavalist isotoopkoostist, mitte ühe kindla aatomi massi.
Tsinkl on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.
Tsinkga seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.