Aktiinium

Aktiinium on keemiline element aatomnumbriga 89 ja sümboliga Ac. See paikneb perioodis 7, rühmas —, f-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Rn] 6d1 7s2.

Aatomnumber89

Standardne aatommassStandardset aatommassi ei ole

Rühm—

Periood7

Plokkf

Elektronkonfiguratsioon[Rn] 6d1 7s2

Elektronstruktuur

Mis määrab selle keemia

Aktiinium kuulub aktinoidide hulka, mille keemias osalevad 5f-, 6d- ja 7s-orbitaalid. Varasematel aktinoididel esineb mitu oksüdatsiooniastet, raskematel muutub +3 järjest olulisemaks.

Kõik aktinoidid on radioaktiivsed. Isotoopide stabiilsus ja poolestusaeg on nende keemia lahutamatu osa, eriti elementidel, mida leidub ainult jälgedena või tuleb kunstlikult valmistada.

Keemilised vormid

Ühendid, ioonid ja materjalid

Aktiinium moodustab oksiide, halogeniide ja koordinatsiooniühendeid. Varasematel aktinoididel on kättesaadav mitu oksüdatsiooniastet; kõigi isotoopide radioaktiivsus seob nende keemia vältimatult radiokeemiaga.

Füüsikaline käitumine

Olek ja faasimuutused

Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 10 g/cm³. Sulamispunkt on 1 324 K (1 051 °C). Keemispunkt on 3 473K (3 227 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.

Leidumine ja kasutus

Kus aktiinium leidub ja kasutatakse

Praktikas seostub aktiinium eelkõige järgmiste valdkondadega: teadusuuringud ja neutroniallikad. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.

Praktikas

Näiteid tegelikust kasutusest

Teadusuuringud

Aktiinium valmistatakse, eraldatakse või mõõdetakse peamiselt aatomi-, tuuma- ja perioodiliste trendide uurimiseks, mitte suuremahuliseks kaubanduslikuks kasutuseks.

Neutroniallikad

Aktiinium kasutatakse valdkonnas „Neutroniallikad“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Asend perioodilisustabelis

Mida naaberelemendid näitavad

Aktiinium paikneb perioodis 7. f-ploki järjestus võimaldab seda võrrelda vahetult naabruses olevate lantanoidide või aktinoididega ning jälgida omaduste järkjärgulist muutumist.

Võrdlusandmed

Füüsikalised ja aatomilised omadused

Klassifikatsioonaktinoid

Olek toatemperatuuriltahke

Elektronkihid2 · 8 · 18 · 32 · 18 · 9 · 2

Tihedus10 g/cm³

Sulamispunkt1 324 K (1 051 °C)

Keemispunkt3 473K (3 227 °C)

Paulingu elektronegatiivsus1.1

Esimene ionisatsioonienergia519kJ/mol

Elektronafiinsus33.77 kJ/mol

Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.

Ajalugu

Avastamine ja tuvastamine

Aktiinium avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Friedrich Oskar Giesel. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.

Isotoobid ja aatommass

Kuidas isotoopkoostis arve mõjutab

Aktiinium standardset aatommassi ei määrata, sest puudub iseloomulik stabiilne looduslik isotoobisegu, millest saaks arvutada kaalutud keskmise.

Aktiiniuml ei ole stabiilset isotoopi. Tema isotoobid on radioaktiivsed ning poolestusajad ja lagunemisviisid on mõõtmisel, käitlemisel ja kasutamisel olulised.

Ohutus

Käitlemine ja kokkupuude

Aktiinium on radioaktiivne. Sellega töötamine nõuab isotoobile, aktiivsusele, kiirgusliigile ja keemilisele vormile vastavaid kiirguskaitsemeetmeid.