Teadusuuringud
Frantsium valmistatakse, eraldatakse või mõõdetakse peamiselt aatomi-, tuuma- ja perioodiliste trendide uurimiseks, mitte suuremahuliseks kaubanduslikuks kasutuseks.
Frantsium on keemiline element aatomnumbriga 87 ja sümboliga Fr. See paikneb perioodis 7, rühmas 1, s-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Rn] 7s1.
Frantsium-aatomil on üks valentselektron. Selle suhteliselt lihtne eemaldumine viib tavaliselt +1 ioonini ja aitab seletada leelismetallide suurt reaktsioonivõimet.
Elektronkonfiguratsioon [Rn] 7s1 seob elemendi asukoha otseselt tema keemiaga. Rühmas allapoole liikudes paikneb välimine elektron tuumast üldiselt kaugemal ja eemaldub kergemini.
Frantsium kõige iseloomulikum oksüdatsiooniaste on +1. Levinud on halogeniidid, oksiidid, hüdroksiidid ja hapnikku sisaldavad soolad; suure reaktsioonivõime tõttu on vaba metall looduses haruldane.
Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Sulamispunkt on 300 K (26.9 °C). Keemispunkt on 923K (676.9 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.
Praktikas seostub frantsium eelkõige järgmiste valdkondadega: teadusuuringud. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.
Frantsium valmistatakse, eraldatakse või mõõdetakse peamiselt aatomi-, tuuma- ja perioodiliste trendide uurimiseks, mitte suuremahuliseks kaubanduslikuks kasutuseks.
Frantsium paikneb perioodis 7 ja rühmas 1. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.
Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.
Frantsium avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Marguerite Perey. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.
Frantsium standardset aatommassi ei määrata, sest puudub iseloomulik stabiilne looduslik isotoobisegu, millest saaks arvutada kaalutud keskmise.
Frantsiuml ei ole stabiilset isotoopi. Tema isotoobid on radioaktiivsed ning poolestusajad ja lagunemisviisid on mõõtmisel, käitlemisel ja kasutamisel olulised.
Frantsium on radioaktiivne. Sellega töötamine nõuab isotoobile, aktiivsusele, kiirgusliigile ja keemilisele vormile vastavaid kiirguskaitsemeetmeid.