Aatomkellad
Tseesium aatomisiirded annavad väga stabiilse sagedusetaloni täppisajamõõtmiseks.
Tseesium on keemiline element aatomnumbriga 55 ja sümboliga Cs. See paikneb perioodis 6, rühmas 1, s-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Xe] 6s1.
Tseesium-aatomil on üks valentselektron. Selle suhteliselt lihtne eemaldumine viib tavaliselt +1 ioonini ja aitab seletada leelismetallide suurt reaktsioonivõimet.
Elektronkonfiguratsioon [Xe] 6s1 seob elemendi asukoha otseselt tema keemiaga. Rühmas allapoole liikudes paikneb välimine elektron tuumast üldiselt kaugemal ja eemaldub kergemini.
Tseesium kõige iseloomulikum oksüdatsiooniaste on +1. Levinud on halogeniidid, oksiidid, hüdroksiidid ja hapnikku sisaldavad soolad; suure reaktsioonivõime tõttu on vaba metall looduses haruldane.
Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 1.93 g/cm³. Sulamispunkt on 301.7 K (28.5 °C). Keemispunkt on 944 K (670.9 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.
Praktikas seostub tseesium eelkõige järgmiste valdkondadega: aatomkellad, puurimisvedelikud ja teadusuuringud. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.
Tseesium aatomisiirded annavad väga stabiilse sagedusetaloni täppisajamõõtmiseks.
Tseesium kasutatakse valdkonnas „Puurimisvedelikud“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Tseesium valmistatakse, eraldatakse või mõõdetakse peamiselt aatomi-, tuuma- ja perioodiliste trendide uurimiseks, mitte suuremahuliseks kaubanduslikuks kasutuseks.
Tseesium paikneb perioodis 6 ja rühmas 1. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.
Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.
Tseesium avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Robert Bunsen. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.
Standardne aatommass on 132.90545196(6). See väärtus kirjeldab loodusliku maise aine tavalist isotoopkoostist, mitte ühe kindla aatomi massi.
Tseesiuml on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.
Tseesiumga seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.