Keemiline element · teatmeleht

37Rb

Rubiidium

Rubiidium on keemiline element aatomnumbriga 37 ja sümboliga Rb. See paikneb perioodis 5, rühmas 1, s-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Kr] 5s1.

Aatomnumber37

Standardne aatommass85.4678(3)

Rühm1

Periood5

Plokks

Elektronkonfiguratsioon[Kr] 5s1

Elektronstruktuur

Mis määrab selle keemia

Rubiidium-aatomil on üks valentselektron. Selle suhteliselt lihtne eemaldumine viib tavaliselt +1 ioonini ja aitab seletada leelismetallide suurt reaktsioonivõimet.

Elektronkonfiguratsioon [Kr] 5s1 seob elemendi asukoha otseselt tema keemiaga. Rühmas allapoole liikudes paikneb välimine elektron tuumast üldiselt kaugemal ja eemaldub kergemini.

Keemilised vormid

Ühendid, ioonid ja materjalid

Rubiidium kõige iseloomulikum oksüdatsiooniaste on +1. Levinud on halogeniidid, oksiidid, hüdroksiidid ja hapnikku sisaldavad soolad; suure reaktsioonivõime tõttu on vaba metall looduses haruldane.

Füüsikaline käitumine

Olek ja faasimuutused

Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 1.532 g/cm³. Sulamispunkt on 312.5 K (39.3 °C). Keemispunkt on 961 K (687.9 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.

Leidumine ja kasutus

Kus rubiidium leidub ja kasutatakse

Praktikas seostub rubiidium eelkõige järgmiste valdkondadega: teadusuuringud, aatomkellad ja fotoelemendid. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.

Praktikas

Näiteid tegelikust kasutusest

Teadusuuringud

Rubiidium valmistatakse, eraldatakse või mõõdetakse peamiselt aatomi-, tuuma- ja perioodiliste trendide uurimiseks, mitte suuremahuliseks kaubanduslikuks kasutuseks.

Aatomkellad

Rubiidium aatomisiirded annavad väga stabiilse sagedusetaloni täppisajamõõtmiseks.

Fotoelemendid

Rubiidium kasutatakse valdkonnas „Fotoelemendid“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Asend perioodilisustabelis

Mida naaberelemendid näitavad

Rubiidium paikneb perioodis 5 ja rühmas 1. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.

Võrdlusandmed

Füüsikalised ja aatomilised omadused

Klassifikatsioonleelismetall

Olek toatemperatuuriltahke

Elektronkihid2 · 8 · 18 · 8 · 1

Tihedus1.532 g/cm³

Sulamispunkt312.5 K (39.3 °C)

Keemispunkt961 K (687.9 °C)

Paulingu elektronegatiivsus0.82

Esimene ionisatsioonienergia403 kJ/mol

Elektronafiinsus46.88 kJ/mol

Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.

Ajalugu

Avastamine ja tuvastamine

Rubiidium avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Robert Bunsen. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.

Isotoobid ja aatommass

Kuidas isotoopkoostis arve mõjutab

Standardne aatommass on 85.4678(3). See väärtus kirjeldab loodusliku maise aine tavalist isotoopkoostist, mitte ühe kindla aatomi massi.

Rubiidiuml on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.

Ohutus

Käitlemine ja kokkupuude

Rubiidiumga seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.