Keemiline element · teatmeleht

75Re

Reenium

Reenium on keemiline element aatomnumbriga 75 ja sümboliga Re. See paikneb perioodis 6, rühmas 7, d-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Xe] 4f14 5d5 6s2.

Aatomnumber75

Standardne aatommass186.207(1)

Rühm7

Periood6

Plokkd

Elektronkonfiguratsioon[Xe] 4f14 5d5 6s2

Elektronstruktuur

Mis määrab selle keemia

Reenium kuulub d-ploki elementide hulka. d- ja s-elektronide lähedased energiad võimaldavad mitut oksüdatsiooniastet ning mitmekesiseid koordinatsiooniühendeid.

Konfiguratsiooni [Xe] 4f14 5d5 6s2 tuleb vaadelda koos oksüdatsiooniastmega: elektronide eemaldumine muudab d-orbitaalide täitumust ning võib mõjutada värvust, magnetismi, sidemeid ja reaktsioonivõimet.

Keemilised vormid

Ühendid, ioonid ja materjalid

Reenium oluliste keemiliste vormide hulka kuuluvad metall ja sulamid, oksiidid, halogeniidid ning koordinatsiooniühendid. Mitme oksüdatsiooniastme võimalikkus tuleneb osalt s- ja d-elektronide lähedastest energiatest.

Füüsikaline käitumine

Olek ja faasimuutused

Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 21.02 g/cm³. Sulamispunkt on 3 463 K (3 190 °C). Keemispunkt on 5 869 K (5 596 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.

Leidumine ja kasutus

Kus reenium leidub ja kasutatakse

Praktikas seostub reenium eelkõige järgmiste valdkondadega: reaktiivmootorid, katalüsaatorid ja termopaarid. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.

Praktikas

Näiteid tegelikust kasutusest

Reaktiivmootorid

Reenium kasutatakse valdkonnas „Reaktiivmootorid“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Katalüsaatorid

Reenium või selle ühendeid kasutatakse keemiliste reaktsioonide kiirendamiseks ilma katalüsaatorit üldreaktsioonis ära kulutamata.

Termopaarid

Reenium kasutatakse valdkonnas „Termopaarid“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Asend perioodilisustabelis

Mida naaberelemendid näitavad

Reenium paikneb perioodis 6 ja rühmas 7. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.

Võrdlusandmed

Füüsikalised ja aatomilised omadused

Klassifikatsioonsiirdemetall

Olek toatemperatuuriltahke

Elektronkihid2 · 8 · 18 · 32 · 13 · 2

Tihedus21.02 g/cm³

Sulamispunkt3 463 K (3 190 °C)

Keemispunkt5 869 K (5 596 °C)

Paulingu elektronegatiivsus1.9

Esimene ionisatsioonienergia756kJ/mol

Elektronafiinsus5.8273 kJ/mol

Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.

Ajalugu

Avastamine ja tuvastamine

Reenium avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Masataka Ogawa. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.

Isotoobid ja aatommass

Kuidas isotoopkoostis arve mõjutab

Standardne aatommass on 186.207(1). See väärtus kirjeldab loodusliku maise aine tavalist isotoopkoostist, mitte ühe kindla aatomi massi.

Reeniuml on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.

Ohutus

Käitlemine ja kokkupuude

Reeniumga seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.