Perioodilisustabel›Elemendid›Tehneetsium

Keemiline element · teatmeleht

43Tc

Tehneetsium

Tehneetsium on keemiline element aatomnumbriga 43 ja sümboliga Tc. See paikneb perioodis 5, rühmas 7, d-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Kr] 4d5 5s2.

Aatomnumber43

Standardne aatommassStandardset aatommassi ei ole

Rühm7

Periood5

Plokkd

Elektronkonfiguratsioon[Kr] 4d5 5s2

Elektronstruktuur

Mis määrab selle keemia

Tehneetsium kuulub d-ploki elementide hulka. d- ja s-elektronide lähedased energiad võimaldavad mitut oksüdatsiooniastet ning mitmekesiseid koordinatsiooniühendeid.

Konfiguratsiooni [Kr] 4d5 5s2 tuleb vaadelda koos oksüdatsiooniastmega: elektronide eemaldumine muudab d-orbitaalide täitumust ning võib mõjutada värvust, magnetismi, sidemeid ja reaktsioonivõimet.

Keemilised vormid

Ühendid, ioonid ja materjalid

Tehneetsium oluliste keemiliste vormide hulka kuuluvad metall ja sulamid, oksiidid, halogeniidid ning koordinatsiooniühendid. Mitme oksüdatsiooniastme võimalikkus tuleneb osalt s- ja d-elektronide lähedastest energiatest.

Füüsikaline käitumine

Olek ja faasimuutused

Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 11 g/cm³. Sulamispunkt on 2 429 K (2 156 °C). Keemispunkt on 4 538 K (4 265 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.

Leidumine ja kasutus

Kus tehneetsium leidub ja kasutatakse

Praktikas seostub tehneetsium eelkõige järgmiste valdkondadega: meditsiiniline kuvamistehnika, teadusuuringud ja tuumameditsiin. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.

Praktikas

Näiteid tegelikust kasutusest

Meditsiiniline kuvamistehnika

Tehneetsium kasutatakse kuvamisainetes, detektormaterjalides, suure väljaga magnetites või meditsiinilise kuvamistehnika erikomponentides.

Teadusuuringud

Tehneetsium valmistatakse, eraldatakse või mõõdetakse peamiselt aatomi-, tuuma- ja perioodiliste trendide uurimiseks, mitte suuremahuliseks kaubanduslikuks kasutuseks.

Tuumameditsiin

Tehneetsium kasutatakse valdkonnas „Tuumameditsiin“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Asend perioodilisustabelis

Mida naaberelemendid näitavad

Tehneetsium paikneb perioodis 5 ja rühmas 7. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.

Võrdlusandmed

Füüsikalised ja aatomilised omadused

Klassifikatsioonsiirdemetall

Olek toatemperatuuriltahke

Elektronkihid2 · 8 · 18 · 13 · 2

Tihedus11 g/cm³

Sulamispunkt2 429 K (2 156 °C)

Keemispunkt4 538 K (4 265 °C)

Paulingu elektronegatiivsus1.9

Esimene ionisatsioonienergia687kJ/mol

Elektronafiinsus53 kJ/mol

Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.

Ajalugu

Avastamine ja tuvastamine

Tehneetsium avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Emilio Segrè. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.

Isotoobid ja aatommass

Kuidas isotoopkoostis arve mõjutab

Tehneetsium standardset aatommassi ei määrata, sest puudub iseloomulik stabiilne looduslik isotoobisegu, millest saaks arvutada kaalutud keskmise.

Tehneetsiuml ei ole stabiilset isotoopi. Tema isotoobid on radioaktiivsed ning poolestusajad ja lagunemisviisid on mõõtmisel, käitlemisel ja kasutamisel olulised.

Ohutus

Käitlemine ja kokkupuude

Tehneetsiumga seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.