Keemiline element · teatmeleht

24Cr

Kroom

Kroom on keemiline element aatomnumbriga 24 ja sümboliga Cr. See paikneb perioodis 4, rühmas 6, d-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Ar] 3d5 4s1.

Aatomnumber24

Standardne aatommass51.9961(6)

Rühm6

Periood4

Plokkd

Elektronkonfiguratsioon[Ar] 3d5 4s1

Elektronstruktuur

Mis määrab selle keemia

Kroom kuulub d-ploki elementide hulka. d- ja s-elektronide lähedased energiad võimaldavad mitut oksüdatsiooniastet ning mitmekesiseid koordinatsiooniühendeid.

Konfiguratsiooni [Ar] 3d5 4s1 tuleb vaadelda koos oksüdatsiooniastmega: elektronide eemaldumine muudab d-orbitaalide täitumust ning võib mõjutada värvust, magnetismi, sidemeid ja reaktsioonivõimet.

Keemilised vormid

Ühendid, ioonid ja materjalid

Kroom oluliste keemiliste vormide hulka kuuluvad metall ja sulamid, oksiidid, halogeniidid ning koordinatsiooniühendid. Mitme oksüdatsiooniastme võimalikkus tuleneb osalt s- ja d-elektronide lähedastest energiatest.

Füüsikaline käitumine

Olek ja faasimuutused

Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 7.15g/cm³. Sulamispunkt on 2 180 K (1 907 °C). Keemispunkt on 2 944 K (2 671 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.

Leidumine ja kasutus

Kus kroom leidub ja kasutatakse

Praktikas seostub kroom eelkõige järgmiste valdkondadega: roostevaba teras, metallkatmine ja pigmendid. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.

Praktikas

Näiteid tegelikust kasutusest

Roostevaba teras

Kroom kasutatakse valdkonnas „Roostevaba teras“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Metallkatmine

Kroom kasutatakse valdkonnas „Metallkatmine“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Pigmendid

Kroom kasutatakse valdkonnas „Pigmendid“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Asend perioodilisustabelis

Mida naaberelemendid näitavad

Kroom paikneb perioodis 4 ja rühmas 6. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.

Võrdlusandmed

Füüsikalised ja aatomilised omadused

Klassifikatsioonsiirdemetall

Olek toatemperatuuriltahke

Elektronkihid2 · 8 · 13 · 1

Tihedus7.15g/cm³

Sulamispunkt2 180 K (1 907 °C)

Keemispunkt2 952 K (2 679 °C)

Paulingu elektronegatiivsus1.66

Esimene ionisatsioonienergia652.9 kJ/mol

Elektronafiinsus65.21 kJ/mol

Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.

Ajalugu

Avastamine ja tuvastamine

Kroom avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Louis Nicolas Vauquelin. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.

Isotoobid ja aatommass

Kuidas isotoopkoostis arve mõjutab

Standardne aatommass on 51.9961(6). See väärtus kirjeldab loodusliku maise aine tavalist isotoopkoostist, mitte ühe kindla aatomi massi.

Krooml on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.

Ohutus

Käitlemine ja kokkupuude

Kroomga seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.