Ülijuhtmagnetid
Nioobium kasutatakse valdkonnas „Ülijuhtmagnetid“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Nioobium on keemiline element aatomnumbriga 41 ja sümboliga Nb. See paikneb perioodis 5, rühmas 5, d-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Kr] 4d4 5s1.
Nioobium kuulub d-ploki elementide hulka. d- ja s-elektronide lähedased energiad võimaldavad mitut oksüdatsiooniastet ning mitmekesiseid koordinatsiooniühendeid.
Konfiguratsiooni [Kr] 4d4 5s1 tuleb vaadelda koos oksüdatsiooniastmega: elektronide eemaldumine muudab d-orbitaalide täitumust ning võib mõjutada värvust, magnetismi, sidemeid ja reaktsioonivõimet.
Nioobium oluliste keemiliste vormide hulka kuuluvad metall ja sulamid, oksiidid, halogeniidid ning koordinatsiooniühendid. Mitme oksüdatsiooniastme võimalikkus tuleneb osalt s- ja d-elektronide lähedastest energiatest.
Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 8.57 g/cm³. Sulamispunkt on 2 745 K (2 472 °C). Keemispunkt on 5 017 K (4 744 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.
Praktikas seostub nioobium eelkõige järgmiste valdkondadega: ülijuhtmagnetid, metallurgia, teras ja ehted. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.
Nioobium kasutatakse valdkonnas „Ülijuhtmagnetid“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Nioobium kasutatakse metallide eraldamisel, rafineerimisel, legeerimisel või kuumtöötluses nende omaduste juhtimiseks.
Nioobium mõjutab terase omadusi või osaleb terasetootmise keemias ja sulamikujunduses.
Nioobium kasutatakse ehtesulamites värvuse, korrosioonikindluse, harulduse, poleeritavuse või mehaaniliste omaduste tõttu.
Nioobium paikneb perioodis 5 ja rühmas 5. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.
Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.
Nioobium avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Charles Hatchett. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.
Standardne aatommass on 92.90637(1). See väärtus kirjeldab loodusliku maise aine tavalist isotoopkoostist, mitte ühe kindla aatomi massi.
Nioobiuml on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.
Nioobiumga seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.