Keemiline element · teatmeleht

45Rh

Roodium

Roodium on keemiline element aatomnumbriga 45 ja sümboliga Rh. See paikneb perioodis 5, rühmas 9, d-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Kr] 4d8 5s1.

Aatomnumber45

Standardne aatommass102.90549(2)

Rühm9

Periood5

Plokkd

Elektronkonfiguratsioon[Kr] 4d8 5s1

Elektronstruktuur

Mis määrab selle keemia

Roodium kuulub d-ploki elementide hulka. d- ja s-elektronide lähedased energiad võimaldavad mitut oksüdatsiooniastet ning mitmekesiseid koordinatsiooniühendeid.

Konfiguratsiooni [Kr] 4d8 5s1 tuleb vaadelda koos oksüdatsiooniastmega: elektronide eemaldumine muudab d-orbitaalide täitumust ning võib mõjutada värvust, magnetismi, sidemeid ja reaktsioonivõimet.

Keemilised vormid

Ühendid, ioonid ja materjalid

Roodium oluliste keemiliste vormide hulka kuuluvad metall ja sulamid, oksiidid, halogeniidid ning koordinatsiooniühendid. Mitme oksüdatsiooniastme võimalikkus tuleneb osalt s- ja d-elektronide lähedastest energiatest.

Füüsikaline käitumine

Olek ja faasimuutused

Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 12.41 g/cm³. Sulamispunkt on 2 236 K (1 963 °C). Keemispunkt on 3 968 K (3 695 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.

Leidumine ja kasutus

Kus roodium leidub ja kasutatakse

Praktikas seostub roodium eelkõige järgmiste valdkondadega: katalüsaatorid, reflektorid ja ehted. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.

Praktikas

Näiteid tegelikust kasutusest

Katalüsaatorid

Roodium või selle ühendeid kasutatakse keemiliste reaktsioonide kiirendamiseks ilma katalüsaatorit üldreaktsioonis ära kulutamata.

Reflektorid

Roodium kasutatakse valdkonnas „Reflektorid“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Ehted

Roodium kasutatakse ehtesulamites värvuse, korrosioonikindluse, harulduse, poleeritavuse või mehaaniliste omaduste tõttu.

Asend perioodilisustabelis

Mida naaberelemendid näitavad

Roodium paikneb perioodis 5 ja rühmas 9. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.

Võrdlusandmed

Füüsikalised ja aatomilised omadused

Klassifikatsioonsiirdemetall

Olek toatemperatuuriltahke

Elektronkihid2 · 8 · 18 · 16 · 1

Tihedus12.41 g/cm³

Sulamispunkt2 236 K (1 963 °C)

Keemispunkt3 968 K (3 695 °C)

Paulingu elektronegatiivsus2.28

Esimene ionisatsioonienergia719.7 kJ/mol

Elektronafiinsus110.3 kJ/mol

Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.

Ajalugu

Avastamine ja tuvastamine

Roodium avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga William Hyde Wollaston. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.

Isotoobid ja aatommass

Kuidas isotoopkoostis arve mõjutab

Standardne aatommass on 102.90549(2). See väärtus kirjeldab loodusliku maise aine tavalist isotoopkoostist, mitte ühe kindla aatomi massi.

Roodiuml on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.

Ohutus

Käitlemine ja kokkupuude

Roodiumga seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.