LED-id
Ütrium kasutatakse valdkonnas „LED-id“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Ütrium on keemiline element aatomnumbriga 39 ja sümboliga Y. See paikneb perioodis 5, rühmas 3, d-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Kr] 4d1 5s2.
Ütrium kuulub d-ploki elementide hulka. d- ja s-elektronide lähedased energiad võimaldavad mitut oksüdatsiooniastet ning mitmekesiseid koordinatsiooniühendeid.
Konfiguratsiooni [Kr] 4d1 5s2 tuleb vaadelda koos oksüdatsiooniastmega: elektronide eemaldumine muudab d-orbitaalide täitumust ning võib mõjutada värvust, magnetismi, sidemeid ja reaktsioonivõimet.
Ütrium oluliste keemiliste vormide hulka kuuluvad metall ja sulamid, oksiidid, halogeniidid ning koordinatsiooniühendid. Mitme oksüdatsiooniastme võimalikkus tuleneb osalt s- ja d-elektronide lähedastest energiatest.
Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 4.472 g/cm³. Sulamispunkt on 1 795 K (1 522 °C). Keemispunkt on 3 203 K (2 930 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.
Praktikas seostub ütrium eelkõige järgmiste valdkondadega: led-id, laserid ja keraamika. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.
Ütrium kasutatakse valdkonnas „LED-id“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Ütrium kasutatakse laserkeskkondades, optilistes komponentides või kindla lainepikkusega valguse tekitamisel.
Ütrium kasutatakse valdkonnas „Keraamika“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Ütrium paikneb perioodis 5 ja rühmas 3. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.
Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.
Ütrium avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Johan Gadolin. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.
Standardne aatommass on 88.905838(2). See väärtus kirjeldab loodusliku maise aine tavalist isotoopkoostist, mitte ühe kindla aatomi massi.
Ütriuml on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.
Ütriumga seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.