Keemiline element · teatmeleht
39Y

Ütrium

Ütrium on keemiline element aatomnumbriga 39 ja sümboliga Y. See paikneb perioodis 5, rühmas 3, d-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Kr] 4d1 5s2.

Aatomnumber39
Standardne aatommass88.905838(2)
Rühm3
Periood5
Plokkd
Elektronkonfiguratsioon[Kr] 4d1 5s2
Elektronstruktuur

Mis määrab selle keemia

Ütrium kuulub d-ploki elementide hulka. d- ja s-elektronide lähedased energiad võimaldavad mitut oksüdatsiooniastet ning mitmekesiseid koordinatsiooniühendeid.

Konfiguratsiooni [Kr] 4d1 5s2 tuleb vaadelda koos oksüdatsiooniastmega: elektronide eemaldumine muudab d-orbitaalide täitumust ning võib mõjutada värvust, magnetismi, sidemeid ja reaktsioonivõimet.

Keemilised vormid

Ühendid, ioonid ja materjalid

Ütrium oluliste keemiliste vormide hulka kuuluvad metall ja sulamid, oksiidid, halogeniidid ning koordinatsiooniühendid. Mitme oksüdatsiooniastme võimalikkus tuleneb osalt s- ja d-elektronide lähedastest energiatest.

Füüsikaline käitumine

Olek ja faasimuutused

Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 4.472 g/cm³. Sulamispunkt on 1 795 K (1 522 °C). Keemispunkt on 3 203 K (2 930 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.

Leidumine ja kasutus

Kus ütrium leidub ja kasutatakse

Praktikas seostub ütrium eelkõige järgmiste valdkondadega: led-id, laserid ja keraamika. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.

Praktikas

Näiteid tegelikust kasutusest

LED-id

Ütrium kasutatakse valdkonnas „LED-id“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Laserid

Ütrium kasutatakse laserkeskkondades, optilistes komponentides või kindla lainepikkusega valguse tekitamisel.

Keraamika

Ütrium kasutatakse valdkonnas „Keraamika“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Asend perioodilisustabelis

Mida naaberelemendid näitavad

Ütrium paikneb perioodis 5 ja rühmas 3. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.

Võrdlusandmed

Füüsikalised ja aatomilised omadused

Klassifikatsioonsiirdemetall
Olek toatemperatuuriltahke
Elektronkihid2 · 8 · 18 · 9 · 2
Tihedus4.472 g/cm³
Sulamispunkt1 795 K (1 522 °C)
Keemispunkt3 203 K (2 930 °C)
Paulingu elektronegatiivsus1.22
Esimene ionisatsioonienergia600 kJ/mol
Elektronafiinsus29.6 kJ/mol

Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.

Ajalugu

Avastamine ja tuvastamine

Ütrium avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Johan Gadolin. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.

Isotoobid ja aatommass

Kuidas isotoopkoostis arve mõjutab

Standardne aatommass on 88.905838(2). See väärtus kirjeldab loodusliku maise aine tavalist isotoopkoostist, mitte ühe kindla aatomi massi.

Ütriuml on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.

Ohutus

Käitlemine ja kokkupuude

Ütriumga seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.