Ehted
Kuld kasutatakse ehtesulamites värvuse, korrosioonikindluse, harulduse, poleeritavuse või mehaaniliste omaduste tõttu.
Kuld on keemiline element aatomnumbriga 79 ja sümboliga Au. See paikneb perioodis 6, rühmas 11, d-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Xe] 4f14 5d10 6s1.
Kuld kuulub d-ploki elementide hulka. d- ja s-elektronide lähedased energiad võimaldavad mitut oksüdatsiooniastet ning mitmekesiseid koordinatsiooniühendeid.
Konfiguratsiooni [Xe] 4f14 5d10 6s1 tuleb vaadelda koos oksüdatsiooniastmega: elektronide eemaldumine muudab d-orbitaalide täitumust ning võib mõjutada värvust, magnetismi, sidemeid ja reaktsioonivõimet.
Kuld oluliste keemiliste vormide hulka kuuluvad metall ja sulamid, oksiidid, halogeniidid ning koordinatsiooniühendid. Mitme oksüdatsiooniastme võimalikkus tuleneb osalt s- ja d-elektronide lähedastest energiatest.
Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 19.3 g/cm³. Sulamispunkt on 1 337 K (1 064 °C). Keemispunkt on 3 243 K (2 970 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.
Kulda hinnatakse väikese reaktsioonivõime, plastilisuse ja hea elektrijuhtivuse tõttu. Seda kasutatakse ehetes, elektrilistes kontaktides ja ühendustes, korrosioonikindlates pinnakatetes ning erirakendustes teaduses ja meditsiinis.
Kuld kasutatakse ehtesulamites värvuse, korrosioonikindluse, harulduse, poleeritavuse või mehaaniliste omaduste tõttu.
Kuld kasutatakse elektroonikakomponentides või materjalides, kus on oluline elektrijuhtivus, pooljuhtivus, optiline vastus või keemiline stabiilsus.
Õhukesi kullakihte kasutatakse mõnel kosmoseaparaadil infrapunakiirguse peegeldamiseks ja tundlike pindade kaitsmiseks; kulda kasutatakse ka väga töökindlates kontaktides.
Kuld paikneb perioodis 6 ja rühmas 11. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.
Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.
Kuld või seda sisaldavad materjalid olid tuntud juba antiikajal, ammu enne tänapäevast keemiat. Praktiline kasutus, keemiline tuvastamine ja määratlemine aatomnumbri järgi on eri ajalooetapid.
Standardne aatommass on 196.966570(4). See väärtus kirjeldab loodusliku maise aine tavalist isotoopkoostist, mitte ühe kindla aatomi massi.
Kuldl on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.
Kuldga seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.