Mõõtmine
Elavhõbe kasutatakse valdkonnas „Mõõtmine“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Elavhõbe on keemiline element aatomnumbriga 80 ja sümboliga Hg. See paikneb perioodis 6, rühmas 12, d-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek vedel. Elektronkonfiguratsioon on [Xe] 4f14 5d10 6s2.
Elavhõbe kuulub d-ploki elementide hulka. d- ja s-elektronide lähedased energiad võimaldavad mitut oksüdatsiooniastet ning mitmekesiseid koordinatsiooniühendeid.
Konfiguratsiooni [Xe] 4f14 5d10 6s2 tuleb vaadelda koos oksüdatsiooniastmega: elektronide eemaldumine muudab d-orbitaalide täitumust ning võib mõjutada värvust, magnetismi, sidemeid ja reaktsioonivõimet.
Elavhõbe oluliste keemiliste vormide hulka kuuluvad metall ja sulamid, oksiidid, halogeniidid ning koordinatsiooniühendid. Mitme oksüdatsiooniastme võimalikkus tuleneb osalt s- ja d-elektronide lähedastest energiatest.
Toatemperatuuril on võrdlusolek vedel. Esitatud tihedus on 13.53 g/cm³. Sulamispunkt on 234.3 K (-38.8 °C). Keemispunkt on 629.9 K (356.7 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.
Praktikas seostub elavhõbe eelkõige järgmiste valdkondadega: mõõtmine, lambid ja keemiline süntees. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.
Elavhõbe kasutatakse valdkonnas „Mõõtmine“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Elavhõbe kasutatakse valdkonnas „Lambid“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Elavhõbe kasutatakse elemendi, reagendi, katalüsaatorikomponendi või lähteainena teiste kemikaalide valmistamisel.
Elavhõbe paikneb perioodis 6 ja rühmas 12. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.
Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.
Elavhõbe või seda sisaldavad materjalid olid tuntud juba antiikajal, ammu enne tänapäevast keemiat. Praktiline kasutus, keemiline tuvastamine ja määratlemine aatomnumbri järgi on eri ajalooetapid.
Standardne aatommass on 200.592(3). See väärtus kirjeldab loodusliku maise aine tavalist isotoopkoostist, mitte ühe kindla aatomi massi.
Elavhõbel on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.
Elavhõbega seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.