Keemiline element · teatmeleht

54Xe

Ksenoon

Ksenoon on keemiline element aatomnumbriga 54 ja sümboliga Xe. See paikneb perioodis 5, rühmas 18, p-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek gaasiline. Elektronkonfiguratsioon on [Kr] 4d10 5s2 5p6.

Aatomnumber54

Standardne aatommass131.293(6)

Rühm18

Periood5

Plokkp

Elektronkonfiguratsioon[Kr] 4d10 5s2 5p6

Elektronstruktuur

Mis määrab selle keemia

Ksenoon-aatomil on täidetud välimine elektronkiht, mis vähendab tugevalt kalduvust elektrone liita, loovutada või jagada. See on väärisgaaside väikese reaktsioonivõime peamine põhjus.

Konfiguratsioon [Kr] 4d10 5s2 5p6 on selle käitumise mõistmisel keskne. Raskemad väärisgaasid ei ole siiski täiesti inertsed ning võivad sobivates tingimustes ühendeid moodustada.

Keemilised vormid

Ühendid, ioonid ja materjalid

Tavatingimustes esineb ksenoon üksikaatomilise ainena. Püsivaid ühendeid on palju vähem kui naaberrühmades, sest valentselektronkiht on täidetud.

Füüsikaline käitumine

Olek ja faasimuutused

Toatemperatuuril on võrdlusolek gaasiline. Esitatud tihedus on 5.894 g/L. Sulamispunkt on 161.4 K (-111.7 °C). Keemispunkt on 165.1 K (-108.1 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.

Leidumine ja kasutus

Kus ksenoon leidub ja kasutatakse

Praktikas seostub ksenoon eelkõige järgmiste valdkondadega: valgustus, meditsiiniline kuvamistehnika ja ioonajam. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.

Praktikas

Näiteid tegelikust kasutusest

Valgustus

Ksenoon aatomid või ühendid suhtlevad valgusega viisil, mida saab kasutada lampides, lahenduskiirguses või optilistes materjalides.

Meditsiiniline kuvamistehnika

Ksenoon kasutatakse kuvamisainetes, detektormaterjalides, suure väljaga magnetites või meditsiinilise kuvamistehnika erikomponentides.

Ioonajam

Ksenoongaasi ioniseeritakse ja kiirendatakse elektriväljas, et tekitada kosmoseaparaatidele tõhus tõukejõud.

Asend perioodilisustabelis

Mida naaberelemendid näitavad

Ksenoon paikneb perioodis 5 ja rühmas 18. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.

Võrdlusandmed

Füüsikalised ja aatomilised omadused

Klassifikatsioonväärisgaas

Olek toatemperatuurilgaasiline

Elektronkihid2 · 8 · 18 · 18 · 8

Tihedus5.894 g/L

Sulamispunkt161.4 K (-111.7 °C)

Keemispunkt165.1 K (-108.1 °C)

Paulingu elektronegatiivsus2.6

Esimene ionisatsioonienergia1 170 kJ/mol

Elektronafiinsus—

Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.

Ajalugu

Avastamine ja tuvastamine

Ksenoon avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga William Ramsay. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.

Isotoobid ja aatommass

Kuidas isotoopkoostis arve mõjutab

Standardne aatommass on 131.293(6). See väärtus kirjeldab loodusliku maise aine tavalist isotoopkoostist, mitte ühe kindla aatomi massi.

Ksenoonl on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.

Ohutus

Käitlemine ja kokkupuude

Ksenoon ei pruugi olla keemiliselt mürgine, kuid gaas võib suletud ruumis hapnikku välja tõrjuda. Suurte koguste käitlemisel on olulised ventilatsioon ja hapnikusisalduse jälgimine.