Keemiline element · teatmeleht

86Rn

Radoon

Radoon on keemiline element aatomnumbriga 86 ja sümboliga Rn. See paikneb perioodis 6, rühmas 18, p-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek gaasiline. Elektronkonfiguratsioon on [Xe] 4f14 5d10 6s2 6p6.

Aatomnumber86

Standardne aatommassStandardset aatommassi ei ole

Rühm18

Periood6

Plokkp

Elektronkonfiguratsioon[Xe] 4f14 5d10 6s2 6p6

Elektronstruktuur

Mis määrab selle keemia

Radoon-aatomil on täidetud välimine elektronkiht, mis vähendab tugevalt kalduvust elektrone liita, loovutada või jagada. See on väärisgaaside väikese reaktsioonivõime peamine põhjus.

Konfiguratsioon [Xe] 4f14 5d10 6s2 6p6 on selle käitumise mõistmisel keskne. Raskemad väärisgaasid ei ole siiski täiesti inertsed ning võivad sobivates tingimustes ühendeid moodustada.

Keemilised vormid

Ühendid, ioonid ja materjalid

Tavatingimustes esineb radoon üksikaatomilise ainena. Püsivaid ühendeid on palju vähem kui naaberrühmades, sest valentselektronkiht on täidetud.

Füüsikaline käitumine

Olek ja faasimuutused

Toatemperatuuril on võrdlusolek gaasiline. Esitatud tihedus on 9.73 g/L. Sulamispunkt on 202 K (-71.15 °C). Keemispunkt on 211.5 K (-61.65 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.

Leidumine ja kasutus

Kus radoon leidub ja kasutatakse

Praktikas seostub radoon eelkõige järgmiste valdkondadega: geoloogia, tervis ja teadusuuringud. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.

Praktikas

Näiteid tegelikust kasutusest

Geoloogia

Radoon kasutatakse valdkonnas „Geoloogia“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Tervis

Radoon kasutatakse valdkonnas „Tervis“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Teadusuuringud

Radoon valmistatakse, eraldatakse või mõõdetakse peamiselt aatomi-, tuuma- ja perioodiliste trendide uurimiseks, mitte suuremahuliseks kaubanduslikuks kasutuseks.

Asend perioodilisustabelis

Mida naaberelemendid näitavad

Radoon paikneb perioodis 6 ja rühmas 18. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.

Võrdlusandmed

Füüsikalised ja aatomilised omadused

Klassifikatsioonväärisgaas

Olek toatemperatuurilgaasiline

Elektronkihid2 · 8 · 18 · 32 · 18 · 8

Tihedus9.73 g/L

Sulamispunkt202 K (-71.15 °C)

Keemispunkt211.5 K (-61.65 °C)

Paulingu elektronegatiivsus—

Esimene ionisatsioonienergia1 037 kJ/mol

Elektronafiinsus—

Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.

Ajalugu

Avastamine ja tuvastamine

Radoon avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Friedrich Ernst Dorn. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.

Isotoobid ja aatommass

Kuidas isotoopkoostis arve mõjutab

Radoon standardset aatommassi ei määrata, sest puudub iseloomulik stabiilne looduslik isotoobisegu, millest saaks arvutada kaalutud keskmise.

Radoonl ei ole stabiilset isotoopi. Tema isotoobid on radioaktiivsed ning poolestusajad ja lagunemisviisid on mõõtmisel, käitlemisel ja kasutamisel olulised.

Ohutus

Käitlemine ja kokkupuude

Radoon on radioaktiivne. Sellega töötamine nõuab isotoobile, aktiivsusele, kiirgusliigile ja keemilisele vormile vastavaid kiirguskaitsemeetmeid.