Keemiline element · teatmeleht

85At

Astaat

Astaat on keemiline element aatomnumbriga 85 ja sümboliga At. See paikneb perioodis 6, rühmas 17, p-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Xe] 4f14 5d10 6s2 6p5.

Aatomnumber85

Standardne aatommassStandardset aatommassi ei ole

Rühm17

Periood6

Plokkp

Elektronkonfiguratsioon[Xe] 4f14 5d10 6s2 6p5

Elektronstruktuur

Mis määrab selle keemia

Astaat keemilise käitumise määravad eeskätt valentselektronid ja elektronkonfiguratsioon [Xe] 4f14 5d10 6s2 6p5. Asukoht perioodilisustabelis aitab ennustada tavalisemaid oksüdatsiooniastmeid ja sidemetüüpe.

Naaberelementidega võrdlemine näitab aatomraadiuse, elektronegatiivsuse ja metallilise iseloomu muutusi. Need trendid selgitavad suurt osa elemendi füüsikast ja keemiast.

Keemilised vormid

Ühendid, ioonid ja materjalid

Astaat moodustab ühendeid, mille omadused sõltuvad oksüdatsiooniastmest ja sidemetüübist. Olulised perekonnad võivad olla oksiidid, halogeniidid, hüdriidid, soolad või koordinatsiooniühendid.

Füüsikaline käitumine

Olek ja faasimuutused

Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Sulamispunkt on 575 K (301.9 °C). Keemispunkt on 610 K (336.9 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.

Leidumine ja kasutus

Kus astaat leidub ja kasutatakse

Praktikas seostub astaat eelkõige järgmiste valdkondadega: teadusuuringud, tuumameditsiin ja keemiline süntees. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.

Praktikas

Näiteid tegelikust kasutusest

Teadusuuringud

Astaat valmistatakse, eraldatakse või mõõdetakse peamiselt aatomi-, tuuma- ja perioodiliste trendide uurimiseks, mitte suuremahuliseks kaubanduslikuks kasutuseks.

Tuumameditsiin

Astaat kasutatakse valdkonnas „Tuumameditsiin“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Keemiline süntees

Astaat kasutatakse elemendi, reagendi, katalüsaatorikomponendi või lähteainena teiste kemikaalide valmistamisel.

Asend perioodilisustabelis

Mida naaberelemendid näitavad

Astaat paikneb perioodis 6 ja rühmas 17. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.

Võrdlusandmed

Füüsikalised ja aatomilised omadused

Klassifikatsioonpoolmetall

Olek toatemperatuuriltahke

Elektronkihid2 · 8 · 18 · 32 · 18 · 7

Tihedus—

Sulamispunkt575 K (301.9 °C)

Keemispunkt610 K (336.9 °C)

Paulingu elektronegatiivsus2.2

Esimene ionisatsioonienergia899 kJ/mol

Elektronafiinsus233 kJ/mol

Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.

Ajalugu

Avastamine ja tuvastamine

Astaat avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Dale R. Corson. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.

Isotoobid ja aatommass

Kuidas isotoopkoostis arve mõjutab

Astaat standardset aatommassi ei määrata, sest puudub iseloomulik stabiilne looduslik isotoobisegu, millest saaks arvutada kaalutud keskmise.

Astaatl ei ole stabiilset isotoopi. Tema isotoobid on radioaktiivsed ning poolestusajad ja lagunemisviisid on mõõtmisel, käitlemisel ja kasutamisel olulised.

Ohutus

Käitlemine ja kokkupuude

Astaat on radioaktiivne. Sellega töötamine nõuab isotoobile, aktiivsusele, kiirgusliigile ja keemilisele vormile vastavaid kiirguskaitsemeetmeid.