Borosilikaatklaas
Boori sisaldav klaas talub hästi termolööki, sest selle koostis vähendab soojuspaisumist.
Boor on keemiline element aatomnumbriga 5 ja sümboliga B. See paikneb perioodis 2, rühmas 13, p-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [He] 2s2 2p1.
Boor keemilise käitumise määravad eeskätt valentselektronid ja elektronkonfiguratsioon [He] 2s2 2p1. Asukoht perioodilisustabelis aitab ennustada tavalisemaid oksüdatsiooniastmeid ja sidemetüüpe.
Naaberelementidega võrdlemine näitab aatomraadiuse, elektronegatiivsuse ja metallilise iseloomu muutusi. Need trendid selgitavad suurt osa elemendi füüsikast ja keemiast.
Boor moodustab ühendeid, mille omadused sõltuvad oksüdatsiooniastmest ja sidemetüübist. Olulised perekonnad võivad olla oksiidid, halogeniidid, hüdriidid, soolad või koordinatsiooniühendid.
Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 2.34g/cm³. Sulamispunkt on 2 365 K (2 092 °C). Keemispunkt on 4 200 K (3 927 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.
Praktikas seostub boor eelkõige järgmiste valdkondadega: borosilikaatklaas, klaaskiud ja taimede toitumine. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.
Boori sisaldav klaas talub hästi termolööki, sest selle koostis vähendab soojuspaisumist.
Boor kasutatakse valdkonnas „Klaaskiud“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Boor kasutatakse valdkonnas „Taimede toitumine“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Boor paikneb perioodis 2 ja rühmas 13. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.
Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.
Boor avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Joseph Louis Gay-Lussac. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.
Standardne aatommass esitatakse vahemikuna [10.806, 10.821]. Looduslike proovide isotoopsuhted võivad veidi erineda, seega peidaks üks universaalne kümnendväärtus tegeliku varieeruvuse.
Boorl on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.
Boorga seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.