Keemiline element · teatmeleht
10Ne

Neoon

Neoon on keemiline element aatomnumbriga 10 ja sümboliga Ne. See paikneb perioodis 2, rühmas 18, p-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek gaasiline. Elektronkonfiguratsioon on [He] 2s2 2p6.

Aatomnumber10
Standardne aatommass20.1797(6)
Rühm18
Periood2
Plokkp
Elektronkonfiguratsioon[He] 2s2 2p6
Elektronstruktuur

Mis määrab selle keemia

Neoon-aatomil on täidetud välimine elektronkiht, mis vähendab tugevalt kalduvust elektrone liita, loovutada või jagada. See on väärisgaaside väikese reaktsioonivõime peamine põhjus.

Konfiguratsioon [He] 2s2 2p6 on selle käitumise mõistmisel keskne. Raskemad väärisgaasid ei ole siiski täiesti inertsed ning võivad sobivates tingimustes ühendeid moodustada.

Keemilised vormid

Ühendid, ioonid ja materjalid

Tavatingimustes esineb neoon üksikaatomilise ainena. Püsivaid ühendeid on palju vähem kui naaberrühmades, sest valentselektronkiht on täidetud.

Füüsikaline käitumine

Olek ja faasimuutused

Toatemperatuuril on võrdlusolek gaasiline. Esitatud tihedus on 0.9002 g/L. Sulamispunkt on 24.57 K (-248.6 °C). Keemispunkt on 27.1 K (-246 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.

Leidumine ja kasutus

Kus neoon leidub ja kasutatakse

Praktikas seostub neoon eelkõige järgmiste valdkondadega: valgustus, laserid ja krüogeenika. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.

Praktikas

Näiteid tegelikust kasutusest

Valgustus

Neoon aatomid või ühendid suhtlevad valgusega viisil, mida saab kasutada lampides, lahenduskiirguses või optilistes materjalides.

Laserid

Neoon kasutatakse laserkeskkondades, optilistes komponentides või kindla lainepikkusega valguse tekitamisel.

Krüogeenika

Neoon kasutatakse väga madalatel temperatuuridel jahutusainena, töövedelikuna või materjalina, mille madalatemperatuurilised omadused on kasulikud.

Asend perioodilisustabelis

Mida naaberelemendid näitavad

Neoon paikneb perioodis 2 ja rühmas 18. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.

Võrdlusandmed

Füüsikalised ja aatomilised omadused

Klassifikatsioonväärisgaas
Olek toatemperatuurilgaasiline
Elektronkihid2 · 8
Tihedus0.9002 g/L
Sulamispunkt24.57 K (-248.6 °C)
Keemispunkt27.1 K (-246 °C)
Paulingu elektronegatiivsus—
Esimene ionisatsioonienergia2 081 kJ/mol
Elektronafiinsus—

Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.

Ajalugu

Avastamine ja tuvastamine

Neoon avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Morris Travers. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.

Isotoobid ja aatommass

Kuidas isotoopkoostis arve mõjutab

Standardne aatommass on 20.1797(6). See väärtus kirjeldab loodusliku maise aine tavalist isotoopkoostist, mitte ühe kindla aatomi massi.

Neoonl on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.

Ohutus

Käitlemine ja kokkupuude

Neoon ei pruugi olla keemiliselt mürgine, kuid gaas võib suletud ruumis hapnikku välja tõrjuda. Suurte koguste käitlemisel on olulised ventilatsioon ja hapnikusisalduse jälgimine.