Keemiline element · teatmeleht

Fluor

Fluor on keemiline element aatomnumbriga 9 ja sümboliga F. See paikneb perioodis 2, rühmas 17, p-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek gaasiline. Elektronkonfiguratsioon on [He] 2s2 2p5.

Aatomnumber9

Standardne aatommass18.998403162(5)

Rühm17

Periood2

Plokkp

Elektronkonfiguratsioon[He] 2s2 2p5

Elektronstruktuur

Mis määrab selle keemia

Fluor on halogeen seitsme valentselektroniga. Ühe elektroni liitmine täidab väliskihi, mistõttu −1 laenguga halogeniidioonid on väga levinud.

Vaba element on reaktsioonivõimeline ja looduses enamasti ühenditena. Konfiguratsioon [He] 2s2 2p5 aitab seletada sidemete teket ja reaktsioonivõime muutumist rühmas.

Keemilised vormid

Ühendid, ioonid ja materjalid

Vaba fluor on reaktsioonivõimeline, samal ajal on halogeniidid tema kõige tavalisemad keemilised vormid. Moodustuvad ka vesinikühendid, metallhalogeniidid ja raskematel halogeenidel hapnikku sisaldavad ühendid.

Füüsikaline käitumine

Olek ja faasimuutused

Toatemperatuuril on võrdlusolek gaasiline. Esitatud tihedus on 1.696 g/L. Sulamispunkt on 53.54 K (-219.6 °C). Keemispunkt on 85.03 K (-188.1 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.

Leidumine ja kasutus

Kus fluor leidub ja kasutatakse

Praktikas seostub fluor eelkõige järgmiste valdkondadega: fluoropolümeerid, hambafluoriidid ja uraani keemia. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.

Praktikas

Näiteid tegelikust kasutusest

Fluoropolümeerid

Fluor kasutatakse valdkonnas „Fluoropolümeerid“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Hambafluoriidid

Kontrollitud kontsentratsioonis fluoriidühendid muudavad hamba mineraali happe toimele vastupidavamaks.

Uraani keemia

Fluor kasutatakse valdkonnas „Uraani keemia“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Asend perioodilisustabelis

Mida naaberelemendid näitavad

Fluor paikneb perioodis 2 ja rühmas 17. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.

Võrdlusandmed

Füüsikalised ja aatomilised omadused

Klassifikatsioonkaheaatomiline mittemetall

Olek toatemperatuurilgaasiline

Elektronkihid2 · 7

Tihedus1.696 g/L

Sulamispunkt53.54 K (-219.6 °C)

Keemispunkt85.03 K (-188.1 °C)

Paulingu elektronegatiivsus3.98

Esimene ionisatsioonienergia1 681 kJ/mol

Elektronafiinsus328.2 kJ/mol

Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.

Ajalugu

Avastamine ja tuvastamine

Fluor avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga André-Marie Ampère. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.

Isotoobid ja aatommass

Kuidas isotoopkoostis arve mõjutab

Standardne aatommass on 18.998403162(5). See väärtus kirjeldab loodusliku maise aine tavalist isotoopkoostist, mitte ühe kindla aatomi massi.

Fluorl on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.

Ohutus

Käitlemine ja kokkupuude

Vaba fluor või tema reaktsioonivõimelised ühendid võivad olla söövitavad või mürgised. Risk sõltub tugevalt keemilisest vormist, kontsentratsioonist ja kokkupuuteviisist.