Keemiline element · teatmeleht

16S

Väävel

Väävel on keemiline element aatomnumbriga 16 ja sümboliga S. See paikneb perioodis 3, rühmas 16, p-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Ne] 3s2 3p4.

Aatomnumber16

Standardne aatommass[32.059, 32.076]

Rühm16

Periood3

Plokkp

Elektronkonfiguratsioon[Ne] 3s2 3p4

Elektronstruktuur

Mis määrab selle keemia

Väävel asub 16. rühmas, mille aatomitel on kuus valentselektroni. Sideme tekkimisel liidetakse või jagatakse sageli kaks elektroni; raskemad liikmed võivad kasutada ka mitut positiivset oksüdatsiooniastet.

Konfiguratsioon [Ne] 3s2 3p4 aitab mõista oksiidide, hapnikuanioonide ja kovalentsete ühendite teket ning muutusi rühmas ülevalt alla.

Keemilised vormid

Ühendid, ioonid ja materjalid

Väävel moodustab ühendeid, mille omadused sõltuvad oksüdatsiooniastmest ja sidemetüübist. Olulised perekonnad võivad olla oksiidid, halogeniidid, hüdriidid, soolad või koordinatsiooniühendid.

Füüsikaline käitumine

Olek ja faasimuutused

Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 2.07 g/cm³. Sulamispunkt on 388.4 K (115.2 °C). Keemispunkt on 717.8 K (444.6 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.

Leidumine ja kasutus

Kus väävel leidub ja kasutatakse

Praktikas seostub väävel eelkõige järgmiste valdkondadega: väetiste tootmine, väävelhape ja kummi vulkaniseerimine. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.

Praktikas

Näiteid tegelikust kasutusest

Väetiste tootmine

Vesinik on ammoniaagi tootmise lähteaine; ammoniaagist valmistatakse paljusid lämmastikväetisi.

Väävelhape

Väävel on väävelhappe keskne element; väävelhape on üks suurima tootmismahuga tööstuskemikaale.

Kummi vulkaniseerimine

Väävel moodustab polümeeriahelate vahel ristsidemeid, suurendades kummi tugevust ja elastsust.

Asend perioodilisustabelis

Mida naaberelemendid näitavad

Väävel paikneb perioodis 3 ja rühmas 16. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.

Võrdlusandmed

Füüsikalised ja aatomilised omadused

Klassifikatsioonmitmeaatomiline mittemetall

Olek toatemperatuuriltahke

Elektronkihid2 · 8 · 6

Tihedus2.07 g/cm³

Sulamispunkt388.4 K (115.2 °C)

Keemispunkt717.8 K (444.6 °C)

Paulingu elektronegatiivsus2.58

Esimene ionisatsioonienergia999.6 kJ/mol

Elektronafiinsus200.4 kJ/mol

Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.

Ajalugu

Avastamine ja tuvastamine

Väävel või seda sisaldavad materjalid olid tuntud juba antiikajal, ammu enne tänapäevast keemiat. Praktiline kasutus, keemiline tuvastamine ja määratlemine aatomnumbri järgi on eri ajalooetapid.

Isotoobid ja aatommass

Kuidas isotoopkoostis arve mõjutab

Standardne aatommass esitatakse vahemikuna [32.059, 32.076]. Looduslike proovide isotoopsuhted võivad veidi erineda, seega peidaks üks universaalne kümnendväärtus tegeliku varieeruvuse.

Väävell on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.

Ohutus

Käitlemine ja kokkupuude

Väävelga seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.