Väetiste tootmine
Vesinik on ammoniaagi tootmise lähteaine; ammoniaagist valmistatakse paljusid lämmastikväetisi.
Fosfor on keemiline element aatomnumbriga 15 ja sümboliga P. See paikneb perioodis 3, rühmas 15, p-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Ne] 3s2 3p3.
Fosfor asub 15. rühmas ja tal on viis valentselektroni. Võimalikud on kolm kovalentset sidet, mitmiksidemed ning mitu oksüdatsiooniastet sõltuvalt sidumispartnerist.
Konfiguratsioon [Ne] 3s2 3p3 seob elemendi asukoha hüdriidide, oksiidide, halogeniidide ja hapnikuhapete keemiaga.
Fosfor moodustab ühendeid, mille omadused sõltuvad oksüdatsiooniastmest ja sidemetüübist. Olulised perekonnad võivad olla oksiidid, halogeniidid, hüdriidid, soolad või koordinatsiooniühendid.
Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 1.823 g/cm³. Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.
Praktikas seostub fosfor eelkõige järgmiste valdkondadega: väetiste tootmine, bioloogia ja tikud. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.
Vesinik on ammoniaagi tootmise lähteaine; ammoniaagist valmistatakse paljusid lämmastikväetisi.
Fosfor kasutatakse valdkonnas „Bioloogia“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Fosforikeemiat kasutatakse tikkude süütesüsteemis, eriti turvatikkude süütepinnal.
Fosfor paikneb perioodis 3 ja rühmas 15. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.
Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.
Fosfor avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Hennig Brand. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.
Standardne aatommass on 30.973761998(5). See väärtus kirjeldab loodusliku maise aine tavalist isotoopkoostist, mitte ühe kindla aatomi massi.
Fosforl on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.
Fosforga seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.