Keemiline element · teatmeleht

34Se

Seleen

Seleen on keemiline element aatomnumbriga 34 ja sümboliga Se. See paikneb perioodis 4, rühmas 16, p-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Ar] 3d10 4s2 4p4.

Aatomnumber34

Standardne aatommass78.971(8)

Rühm16

Periood4

Plokkp

Elektronkonfiguratsioon[Ar] 3d10 4s2 4p4

Elektronstruktuur

Mis määrab selle keemia

Seleen asub 16. rühmas, mille aatomitel on kuus valentselektroni. Sideme tekkimisel liidetakse või jagatakse sageli kaks elektroni; raskemad liikmed võivad kasutada ka mitut positiivset oksüdatsiooniastet.

Konfiguratsioon [Ar] 3d10 4s2 4p4 aitab mõista oksiidide, hapnikuanioonide ja kovalentsete ühendite teket ning muutusi rühmas ülevalt alla.

Keemilised vormid

Ühendid, ioonid ja materjalid

Seleen moodustab ühendeid, mille omadused sõltuvad oksüdatsiooniastmest ja sidemetüübist. Olulised perekonnad võivad olla oksiidid, halogeniidid, hüdriidid, soolad või koordinatsiooniühendid.

Füüsikaline käitumine

Olek ja faasimuutused

Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 4.81 g/cm³. Sulamispunkt on 494.2 K (221.1 °C). Keemispunkt on 958 K (684.9 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.

Leidumine ja kasutus

Kus seleen leidub ja kasutatakse

Praktikas seostub seleen eelkõige järgmiste valdkondadega: eriklaasid, elektroonika ja bioloogia. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.

Praktikas

Näiteid tegelikust kasutusest

Eriklaasid

Seleen lisatakse klaasile murdumisnäitaja, värvuse, soojuspaisumise, kiirgusvastuse või keemilise vastupidavuse muutmiseks.

Elektroonika

Seleen kasutatakse elektroonikakomponentides või materjalides, kus on oluline elektrijuhtivus, pooljuhtivus, optiline vastus või keemiline stabiilsus.

Bioloogia

Seleen kasutatakse valdkonnas „Bioloogia“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Asend perioodilisustabelis

Mida naaberelemendid näitavad

Seleen paikneb perioodis 4 ja rühmas 16. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.

Võrdlusandmed

Füüsikalised ja aatomilised omadused

Klassifikatsioonmitmeaatomiline mittemetall

Olek toatemperatuuriltahke

Elektronkihid2 · 8 · 18 · 6

Tihedus4.81 g/cm³

Sulamispunkt494.2 K (221.1 °C)

Keemispunkt958 K (684.9 °C)

Paulingu elektronegatiivsus2.55

Esimene ionisatsioonienergia941 kJ/mol

Elektronafiinsus195 kJ/mol

Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.

Ajalugu

Avastamine ja tuvastamine

Seleen avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Jöns Jakob Berzelius. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.

Isotoobid ja aatommass

Kuidas isotoopkoostis arve mõjutab

Standardne aatommass on 78.971(8). See väärtus kirjeldab loodusliku maise aine tavalist isotoopkoostist, mitte ühe kindla aatomi massi.

Seleenl on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.

Ohutus

Käitlemine ja kokkupuude

Seleenga seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.