Veetöötlus
Kloor kasutatakse desinfitseerimise, puhastamise, oksüdeerimise või muu veetöötluskeemia osana.
Kloor on keemiline element aatomnumbriga 17 ja sümboliga Cl. See paikneb perioodis 3, rühmas 17, p-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek gaasiline. Elektronkonfiguratsioon on [Ne] 3s2 3p5.
Kloor on halogeen seitsme valentselektroniga. Ühe elektroni liitmine täidab väliskihi, mistõttu −1 laenguga halogeniidioonid on väga levinud.
Vaba element on reaktsioonivõimeline ja looduses enamasti ühenditena. Konfiguratsioon [Ne] 3s2 3p5 aitab seletada sidemete teket ja reaktsioonivõime muutumist rühmas.
Vaba kloor on reaktsioonivõimeline, samal ajal on halogeniidid tema kõige tavalisemad keemilised vormid. Moodustuvad ka vesinikühendid, metallhalogeniidid ja raskematel halogeenidel hapnikku sisaldavad ühendid.
Toatemperatuuril on võrdlusolek gaasiline. Esitatud tihedus on 3.2 g/L. Sulamispunkt on 172.2 K (-100.9 °C). Keemispunkt on 239.1 K (-34.04 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.
Praktikas seostub kloor eelkõige järgmiste valdkondadega: veetöötlus, pvc ja keemiline süntees. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.
Kloor kasutatakse desinfitseerimise, puhastamise, oksüdeerimise või muu veetöötluskeemia osana.
Kloor kasutatakse valdkonnas „PVC“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Kloor kasutatakse elemendi, reagendi, katalüsaatorikomponendi või lähteainena teiste kemikaalide valmistamisel.
Kloor paikneb perioodis 3 ja rühmas 17. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.
Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.
Kloor avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Carl Wilhelm Scheele. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.
Standardne aatommass esitatakse vahemikuna [35.446, 35.457]. Looduslike proovide isotoopsuhted võivad veidi erineda, seega peidaks üks universaalne kümnendväärtus tegeliku varieeruvuse.
Kloorl on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.
Vaba kloor või tema reaktsioonivõimelised ühendid võivad olla söövitavad või mürgised. Risk sõltub tugevalt keemilisest vormist, kontsentratsioonist ja kokkupuuteviisist.