Keevitus
Argoon kasutatakse valdkonnas „Keevitus“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Argoon on keemiline element aatomnumbriga 18 ja sümboliga Ar. See paikneb perioodis 3, rühmas 18, p-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek gaasiline. Elektronkonfiguratsioon on [Ne] 3s2 3p6.
Argoon-aatomil on täidetud välimine elektronkiht, mis vähendab tugevalt kalduvust elektrone liita, loovutada või jagada. See on väärisgaaside väikese reaktsioonivõime peamine põhjus.
Konfiguratsioon [Ne] 3s2 3p6 on selle käitumise mõistmisel keskne. Raskemad väärisgaasid ei ole siiski täiesti inertsed ning võivad sobivates tingimustes ühendeid moodustada.
Tavatingimustes esineb argoon üksikaatomilise ainena. Püsivaid ühendeid on palju vähem kui naaberrühmades, sest valentselektronkiht on täidetud.
Toatemperatuuril on võrdlusolek gaasiline. Esitatud tihedus on 1.784 g/L. Sulamispunkt on 83.81 K (-189.3 °C). Keemispunkt on 87.3 K (-185.8 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.
Praktikas seostub argoon eelkõige järgmiste valdkondadega: keevitus, valgustus ja inertne atmosfäär. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.
Argoon kasutatakse valdkonnas „Keevitus“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Argoon aatomid või ühendid suhtlevad valgusega viisil, mida saab kasutada lampides, lahenduskiirguses või optilistes materjalides.
Argoon kasutatakse valdkonnas „Inertne atmosfäär“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Argoon paikneb perioodis 3 ja rühmas 18. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.
Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.
Argoon avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Lord Rayleigh. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.
Standardne aatommass esitatakse vahemikuna [39.792, 39.963]. Looduslike proovide isotoopsuhted võivad veidi erineda, seega peidaks üks universaalne kümnendväärtus tegeliku varieeruvuse.
Argoonl on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.
Argoon ei pruugi olla keemiliselt mürgine, kuid gaas võib suletud ruumis hapnikku välja tõrjuda. Suurte koguste käitlemisel on olulised ventilatsioon ja hapnikusisalduse jälgimine.