Keemiline element · teatmeleht

4Be

Berüllium

Berüllium on keemiline element aatomnumbriga 4 ja sümboliga Be. See paikneb perioodis 2, rühmas 2, s-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [He] 2s2.

Aatomnumber4

Standardne aatommass9.0121831(5)

Rühm2

Periood2

Plokks

Elektronkonfiguratsioon[He] 2s2

Elektronstruktuur

Mis määrab selle keemia

Berüllium-aatomil on kaks valentselektroni ning ta moodustab sageli +2 laenguga ioone. See on leelismuldmetallide ioonkeemia põhitunnus.

Konfiguratsioon [He] 2s2 aitab mõista ionisatsioonienergiat, sidemete teket ja reaktsioonivõimet võrreldes naaberelementidega.

Keemilised vormid

Ühendid, ioonid ja materjalid

Berüllium esineb peamiselt +2 ioonina. Tüüpiliste ühendite hulka kuuluvad oksiidid, hüdroksiidid, karbonaadid, sulfaadid ja halogeniidid.

Füüsikaline käitumine

Olek ja faasimuutused

Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 1.85 g/cm³. Sulamispunkt on 1 556 K (1 283 °C). Keemispunkt on 2 742 K (2 469 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.

Leidumine ja kasutus

Kus berüllium leidub ja kasutatakse

Praktikas seostub berüllium eelkõige järgmiste valdkondadega: lennundus ja kosmos, röntgeniaknad ja sulamid. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.

Praktikas

Näiteid tegelikust kasutusest

Lennundus ja kosmos

Berüllium kasutatakse valdkonnas „Lennundus ja kosmos“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Röntgeniaknad

Berüllium laseb röntgenkiirgust konstruktsioonimetalli kohta ebatavaliselt hästi läbi, mistõttu kasutatakse õhukesi berülliumaknaid eriseadmetes.

Sulamid

Berüllium lisatakse metallidele tugevuse, korrosioonikindluse, sulamiskäitumise või kuumakindluse muutmiseks.

Asend perioodilisustabelis

Mida naaberelemendid näitavad

Berüllium paikneb perioodis 2 ja rühmas 2. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.

Võrdlusandmed

Füüsikalised ja aatomilised omadused

Klassifikatsioonleelismuldmetall

Olek toatemperatuuriltahke

Elektronkihid2 · 2

Tihedus1.85 g/cm³

Sulamispunkt1 556 K (1 283 °C)

Keemispunkt2 742 K (2 469 °C)

Paulingu elektronegatiivsus1.57

Esimene ionisatsioonienergia899.5 kJ/mol

Elektronafiinsus—

Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.

Ajalugu

Avastamine ja tuvastamine

Berüllium avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Louis Nicolas Vauquelin. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.

Isotoobid ja aatommass

Kuidas isotoopkoostis arve mõjutab

Standardne aatommass on 9.0121831(5). See väärtus kirjeldab loodusliku maise aine tavalist isotoopkoostist, mitte ühe kindla aatomi massi.

Berülliuml on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.

Ohutus

Käitlemine ja kokkupuude

Berülliumga seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.