Sulamid
Magneesium lisatakse metallidele tugevuse, korrosioonikindluse, sulamiskäitumise või kuumakindluse muutmiseks.
Magneesium on keemiline element aatomnumbriga 12 ja sümboliga Mg. See paikneb perioodis 3, rühmas 2, s-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Ne] 3s2.
Magneesium-aatomil on kaks valentselektroni ning ta moodustab sageli +2 laenguga ioone. See on leelismuldmetallide ioonkeemia põhitunnus.
Konfiguratsioon [Ne] 3s2 aitab mõista ionisatsioonienergiat, sidemete teket ja reaktsioonivõimet võrreldes naaberelementidega.
Magneesium esineb peamiselt +2 ioonina. Tüüpiliste ühendite hulka kuuluvad oksiidid, hüdroksiidid, karbonaadid, sulfaadid ja halogeniidid.
Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 1.738 g/cm³. Sulamispunkt on 923 K (649.9 °C). Keemispunkt on 1 363 K (1 090 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.
Praktikas seostub magneesium eelkõige järgmiste valdkondadega: sulamid, ilutulestik ja bioloogia. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.
Magneesium lisatakse metallidele tugevuse, korrosioonikindluse, sulamiskäitumise või kuumakindluse muutmiseks.
Magneesium ühendid võivad pürotehnilises segus kuumutamisel anda iseloomuliku värvi, sädemed või muu energeetilise efekti.
Magneesium kasutatakse valdkonnas „Bioloogia“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.
Magneesium paikneb perioodis 3 ja rühmas 2. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.
Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.
Magneesium avastamist seostatakse teadlase või töörühmaga Joseph Black. Elemendi äratundmine, puhta proovi eraldamine ja tänapäevase aatomnumbri omistamine ei pruukinud toimuda samal ajal.
Standardne aatommass esitatakse vahemikuna [24.304, 24.307]. Looduslike proovide isotoopsuhted võivad veidi erineda, seega peidaks üks universaalne kümnendväärtus tegeliku varieeruvuse.
Magneesiuml on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.
Magneesiumga seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.