Keemiline element · teatmeleht

50Sn

Tina

Tina on keemiline element aatomnumbriga 50 ja sümboliga Sn. See paikneb perioodis 5, rühmas 14, p-plokis. Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Elektronkonfiguratsioon on [Kr] 4d10 5s2 5p2.

Aatomnumber50

Standardne aatommass118.710(7)

Rühm14

Periood5

Plokkp

Elektronkonfiguratsioon[Kr] 4d10 5s2 5p2

Elektronstruktuur

Mis määrab selle keemia

Tina kuulub d-ploki elementide hulka. d- ja s-elektronide lähedased energiad võimaldavad mitut oksüdatsiooniastet ning mitmekesiseid koordinatsiooniühendeid.

Konfiguratsiooni [Kr] 4d10 5s2 5p2 tuleb vaadelda koos oksüdatsiooniastmega: elektronide eemaldumine muudab d-orbitaalide täitumust ning võib mõjutada värvust, magnetismi, sidemeid ja reaktsioonivõimet.

Keemilised vormid

Ühendid, ioonid ja materjalid

Tina oluliste keemiliste vormide hulka kuuluvad metall ja sulamid, oksiidid, halogeniidid ning koordinatsiooniühendid. Mitme oksüdatsiooniastme võimalikkus tuleneb osalt s- ja d-elektronide lähedastest energiatest.

Füüsikaline käitumine

Olek ja faasimuutused

Toatemperatuuril on võrdlusolek tahke. Esitatud tihedus on 7.365 g/cm³. Sulamispunkt on 505.1 K (231.9 °C). Keemispunkt on 2 875 K (2 602 °C). Rõhk, puhtus ja kristallstruktuur võivad mõõdetud füüsikalisi väärtusi nihutada.

Leidumine ja kasutus

Kus tina leidub ja kasutatakse

Praktikas seostub tina eelkõige järgmiste valdkondadega: jootesulamid, pinnakatted ja pronks. Konkreetne kasutus sõltub elemendi keemilisest vormist, puhtusest ja vajalikust omadusest.

Praktikas

Näiteid tegelikust kasutusest

Jootesulamid

Tina kasutatakse valdkonnas „Jootesulamid“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Pinnakatted

Tina kasutatakse valdkonnas „Pinnakatted“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Pronks

Tina kasutatakse valdkonnas „Pronks“, kui tema füüsikaline või keemiline omadus annab vajaliku eelise.

Asend perioodilisustabelis

Mida naaberelemendid näitavad

Tina paikneb perioodis 5 ja rühmas 14. Päris naaberelementidega võrdlemine aitab uurida aatomraadiuse, ionisatsioonienergia, elektronegatiivsuse ja sidemekäitumise perioodilisi trende.

Võrdlusandmed

Füüsikalised ja aatomilised omadused

Klassifikatsioonjärelsiirdemetall

Olek toatemperatuuriltahke

Elektronkihid2 · 8 · 18 · 18 · 4

Tihedus7.365 g/cm³

Sulamispunkt505.1 K (231.9 °C)

Keemispunkt2 875 K (2 602 °C)

Paulingu elektronegatiivsus1.96

Esimene ionisatsioonienergia708.6 kJ/mol

Elektronafiinsus107.3 kJ/mol

Väärtused kirjeldavad elementi või neutraalset aatomit, kui see on asjakohane. Füüsikalised andmed võivad sõltuda allotroobist, rõhust ja mõõtmistingimustest.

Ajalugu

Avastamine ja tuvastamine

Tina või seda sisaldavad materjalid olid tuntud juba antiikajal, ammu enne tänapäevast keemiat. Praktiline kasutus, keemiline tuvastamine ja määratlemine aatomnumbri järgi on eri ajalooetapid.

Isotoobid ja aatommass

Kuidas isotoopkoostis arve mõjutab

Standardne aatommass on 118.710(7). See väärtus kirjeldab loodusliku maise aine tavalist isotoopkoostist, mitte ühe kindla aatomi massi.

Tinal on vähemalt üks stabiilne isotoop. Isotoopidel on sama prootonite arv ja seega sama elemendi identiteet, kuid erinev neutronite arv ning aatommass.

Ohutus

Käitlemine ja kokkupuude

Tinaga seotud ohud sõltuvad keemilisest vormist, annusest ja kokkupuuteviisist. Puhas element, ioonid ja ühendid võivad bioloogiliselt ning keskkonnas väga erinevalt käituda, seetõttu tuleb lähtuda konkreetse aine ohutusandmetest.