Keemilised ühendid
Elementidest päris aineteni.
Vesi, soolad, suhkrud ja gaasid koosnevad elementidest, kuid nende omadused sõltuvad sidemetest, geomeetriast ja struktuurist. Otsi tuttava nime või valemi järgi ja uuri 50 ühendit.
Teatmekogu
50 ühendit, mis on valitud eri keemiliste ideede selgitamiseks.
Kogu on korraldatud keemilise sisu, mitte tähestiku järgi. Otsi nime või valemi järgi.
H₂OVesiVesi on H₂O. Hapniku kaks siduvat elektronpaari ja kaks vaba elektronpaari annavad molekulile nurgelise kuju; O–H sidemete polaarsus ei tühistu.CO₂SüsinikdioksiidSüsinikdioksiid on CO₂. Molekul on lineaarne O=C=O ning kaks C=O sidemedipooli on võrdse suurusega ja vastassuunalised.NH₃AmmoniaakAmmoniaak on NH₃. Lämmastikul on kolm N–H sidet ja üks vaba elektronpaar, mis annab molekulile trigonaalse püramiidi kuju.CH₄MetaanMetaan on CH₄, lihtsaim alkaan. Süsinik on tetraeedri keskmes ja neli C–H sidet on sümmeetriliselt paigutatud.NaClNaatriumkloriidNaatriumkloriid on NaCl, ioonne tahkis Na⁺ ja Cl⁻ ioonidest. NaCl on valemiühik, mitte eraldiseisev molekul kristallis.CaCO₃KaltsiumkarbonaatKaltsiumkarbonaat CaCO₃ koosneb Ca²⁺ katioonidest ja CO₃²⁻ anioonidest. Karbonaatioon on tasapinnaline ning selle kolm C–O sidet muutuvad resonantsi tõttu ekvivalentseks.NaHCO₃NaatriumvesinikkarbonaatNaatriumvesinikkarbonaat NaHCO₃ koosneb Na⁺ ja HCO₃⁻ ioonidest. Vesinikkarbonaatioon võib nii prootoni vastu võtta kui ka loovutada, mistõttu on ta amfiprootne.NaOHNaatriumhüdroksiidNaatriumhüdroksiid NaOH on ioonne tahkis Na⁺ ja OH⁻ ioonidest. Vees lahustudes eralduvad ioonid ning hüdroksiidioon määrab lahuse tugeva aluselisuse.HClVesinikkloriidVesinikkloriid HCl on polaarne kaheaatomiline molekul. Kloor tõmbab sideme elektrontiheduse enda poole, mistõttu H kannab osalist positiivset ja Cl osalist negatiivset laengut.H₂SO₄VäävelhapeVäävelhape H₂SO₄ on tugevalt polaarne oksohape. Molekulis on väävel seotud nelja hapnikuga; kaks hapnikku kannavad hüdroksüülrühmi, millest prootonid võivad lahuses eralduda.H₂O₂VesinikperoksiidVesinikperoksiid H₂O₂ sisaldab O–O üksiksidet. Mõlemal hapnikul on üks O–H side ja vabad elektronpaarid, mistõttu molekul ei ole tasapinnaline.C₂H₆OEtanoolEtanool on C₂H₆O, sageli kirjutatud CH₃CH₂OH. Molekulis on suhteliselt mittepolaarne etüülosa ja polaarne hüdroksüülrühm.C₂H₄O₂ÄädikhapeÄädikhape on C₂H₄O₂, sageli kirjutatud CH₃COOH. Karboksüülrühm ühendab sama süsiniku juures karbonüül- ja hüdroksüülfunktsiooni.C₆H₁₂O₆GlükoosGlükoos on C₆H₁₂O₆ monosahhariid. Avatud ahelaga vorm sisaldab aldehüüdrühma, kuid vees on ülekaalus tsüklilised hemiatsetaalvormid.C₆H₁₂O₆FruktoosFruktoos on C₆H₁₂O₆ monosahhariid ja ketoheksoos. Avatud ahelas paikneb karbonüülrühm teisel süsinikul.C₁₂H₂₂O₁₁SahharoosSahharoos on C₁₂H₂₂O₁₁ disahhariid, mis koosneb glükoosi- ja fruktoosijäägist. Neid ühendab α(1→2)β glükosiidside.HNO₃LämmastikhapeLämmastikhape HNO₃ on polaarne oksohape, milles lämmastik on seotud kolme hapnikuga ja üks hapnik kannab happelist prootonit.H₃PO₄FosforhapeFosforhape H₃PO₄ sisaldab kolme O–H rühma ja üht P=O sidemena kujutatavat hapnikku. Vesilahuses võib ta loovutada kuni kolm prootonit.C₆H₈O₇SidrunhapeSidrunhape C₆H₈O₇ sisaldab kolme karboksüülrühma ja üht hüdroksüülrühma. Kolm –COOH rühma võivad prootoneid loovutada astmeliselt.CH₄N₂OKarbamiidKarbamiid ehk uurea CO(NH₂)₂ sisaldab karbonüülrühma, mille küljes on kaks aminorühma. Lämmastike vabad elektronpaarid osalevad resonantsis karbonüülrühmaga.C₃H₆OAtsetoonAtsetoon C₃H₆O on ketoon, mille karbonüülsüsinik on seotud kahe metüülrühmaga. Polaarne C=O side teeb selle süsiniku elektrofiilseks ning hapniku heaks vesiniksideme aktseptoriks.C₆H₆BenseenBenseen C₆H₆ on tasapinnaline kuueliikmeline süsinikuring, mille kuus π-elektroni on kogu rõnga ulatuses delokaliseeritud.SiO₂RänidioksiidRänidioksiid SiO₂ on tahkes olekus tavaliselt ulatuslik kovalentne võrk, mitte eraldiseisvate SiO₂ molekulide kogum. Iga Si on tüüpiliselt seotud nelja O aatomiga.COSüsinikmonooksiidSüsinikmonooksiid CO on kaheaatomiline molekul tugeva C–O mitmiksidemega. Dipoolmoment on väike, kuid elektronjaotus ei ole täiesti sümmeetriline.SO₂VääveldioksiidVääveldioksiid SO₂ on nurgeline polaarne molekul. S–O sidemeid kirjeldatakse resonantsiga ning molekulil on püsiv dipoolmoment.NO₂LämmastikdioksiidLämmastikdioksiid NO₂ on nurgeline paaritu elektroniga molekul. Paaritu elektron teeb selle radikaaliks ja annab paramagnetilised omadused.CH₄OMetanoolMetanool CH₃OH on lihtsaim alkohol. Polaarne O–H rühm võimaldab metanoolil moodustada veega tugevaid vesiniksidemeid.CH₂OFormaldehüüdFormaldehüüd CH₂O on lihtsaim aldehüüd. Tugevalt polariseeritud C=O side teeb karbonüülsüsiniku eriti elektrofiilseks.C₃H₈O₃GlütseroolGlütserool C₃H₈O₃ on kolme hüdroksüülrühmaga alkohol. Kolm –OH rühma teevad molekuli väga polaarseks ja tugevalt vesiniksidemeid moodustavaks.C₂H₆O₂EtüleenglükoolEtüleenglükool C₂H₆O₂ on diool HO–CH₂–CH₂–OH. Kaks hüdroksüülrühma annavad tugeva polaarsuse ja vesiniksidemevõime.C₃H₆O₃PiimhapePiimhape C₃H₆O₃ sisaldab samas molekulis karboksüülrühma –COOH ja hüdroksüülrühma –OH. Keskmine süsinik on seotud nelja erineva rühmaga, mistõttu piimhappel esineb kaks enantiomeeri.C₂H₂O₄OksaalhapeOksaalhape C₂H₂O₄ on lihtsaim dikarboksüülhape: kaks –COOH rühma paiknevad otse kõrvuti. Mõlemad võivad prootoni loovutada, seega on hape diprootne.C₄H₈O₂EtüülatsetaatEtüülatsetaat C₄H₈O₂ on ester, mille struktuuris on atsetüülrühm ühendatud etoksürühmaga. Karbonüül C=O on polaarne, samas puudub molekulis O–H side.C₆H₆OFenoolFenool C₆H₆O koosneb benseeniringist, mille küljes on –OH rühm. Hapniku elektronpaarid saavad osaleda aromaatse π-süsteemi resonantsis.C₇H₈TolueenTolueen C₇H₈ on benseeniring, mille küljes on metüülrühm –CH₃. Aromaatne π-süsteem jääb delokaliseerituks nagu benseenis.C₃H₈PropaanPropaan C₃H₈ on küllastunud süsivesinik kolme sp³-hübriidse süsinikuga. Kõik C–C ja C–H sidemed on σ-sidemed ning molekulis puuduvad π-sidemed.C₂H₄EteenEteen C₂H₄ sisaldab üht C=C kaksiksidet. Mõlemad süsinikud on sp²-hübriidsed ja nende ümbrus on ligikaudu trigonaalselt tasapinnaline.C₂H₂EtüünEtüün C₂H₂ sisaldab C≡C kolmiksidet. Mõlemad süsinikud on sp-hübriidsed ja molekul H–C≡C–H on lineaarne.Na₂CO₃NaatriumkarbonaatNaatriumkarbonaat Na₂CO₃ koosneb Na⁺ katioonidest ja tasapinnalistest CO₃²⁻ anioonidest. Tahkes aines moodustavad ioonid kristallvõre.Ca(OH)₂KaltsiumhüdroksiidKaltsiumhüdroksiid Ca(OH)₂ on ioonne tahkis Ca²⁺ ja OH⁻ ioonidest. Vees on selle lahustuvus piiratud, kuid lahustunud osa dissotsieerub tugevalt.Fe₂O₃Raud(III)oksiidRaud(III)oksiid Fe₂O₃ koosneb formaalselt Fe³⁺ ja O²⁻ ioonidest ulatuslikus kristallvõres. Looduses esineb see eeskätt hematiidina, mis on üks olulisemaid rauamaake.Al₂O₃AlumiiniumoksiidAlumiiniumoksiid Al₂O₃ on väga stabiilne tahke oksiid. Korundi struktuuris paiknevad Al³⁺ ja O²⁻ ioonid tihedas kristallvõres ning tugevad elektrostaatilised ja osaliselt kovalentsed…MgOMagneesiumoksiidMagneesiumoksiid MgO on Mg²⁺ ja O²⁻ ioonidest koosnev kristalne tahkis. Tüüpiline struktuur sarnaneb kivisoola võrega, kus kumbki ioon on ümbritsetud vastasmärgiliste ioonidega.KNO₃KaaliumnitraatKaaliumnitraat KNO₃ koosneb K⁺ katioonidest ja NO₃⁻ anioonidest. Nitraatioon on tasapinnaline ning selle kolm N–O sidet on resonantsi tõttu ekvivalentsed.NH₄NO₃AmmooniumnitraatAmmooniumnitraat NH₄NO₃ koosneb NH₄⁺ ja NO₃⁻ ioonidest. Samas kristallis paikneb lämmastik kahes väga erinevas oksüdatsiooniastmes, mis annab ühendile erilise redokskeemia.NH₄ClAmmooniumkloriidAmmooniumkloriid NH₄Cl koosneb tetraeedrilistest NH₄⁺ ioonidest ja Cl⁻ ioonidest. Tahkes aines moodustavad need korrastatud ioonvõre.NaOClNaatriumhüpokloritNaatriumhüpoklorit NaOCl koosneb Na⁺ ja OCl⁻ ioonidest. Hüpokloritis on kloor oksüdatsiooniastmes +1 ning anioon võib osaleda nii happe-aluse kui ka redoksreaktsioonides.KMnO₄KaaliumpermanganaatKaaliumpermanganaat KMnO₄ koosneb K⁺ ja intensiivselt värvunud MnO₄⁻ ioonidest. Permanganaatioon on ligikaudu tetraeedriline ning Mn on oksüdatsiooniastmes +7.CuSO₄Vask(II)sulfaatVask(II)sulfaat CuSO₄ koosneb Cu²⁺ ja SO₄²⁻ ioonidest. Vees moodustab Cu²⁺ hüdreeritud kompleksioone, mis annavad lahustele iseloomuliku sinise värvuse.CaSO₄KaltsiumsulfaatKaltsiumsulfaat CaSO₄ koosneb Ca²⁺ ja SO₄²⁻ ioonidest. Looduses esineb see veevaba anhüdriidina ning hüdraatidena, eriti kipsina CaSO₄·2H₂O.
—